Sibli, sibli, siblik

Hei! Kuidagi tegusaks ja pikaks osutus ka tänane päev ja ma isegi tunnen, nagu oleksin taas blogilainel... ma ju olengi :D Igatahes tulin üles poole kümnest ja siis kordasin veel intensiivõenduse tööks, kuni elekter korraga ära läks. See elektrikatkestus on ka muidugi imelik, sest igal pool mujal majas peale minu toa ja köögi on elekter ja siiani pole neisse kahte ruumi elektrit tagasi saanud. Loodan, et midagi hullu siiski lahti ei ole ja see saab korda. Kusjuures ma leidsin õppimiseks sellise hea meetodi nagu kaartide tegemine, sest see aitab kõike paremini meelde jätta ja nii polnud see töö ka väga raske. Kirjutasingi seda mingi pool tundi. Siis läksin kesklinna ja sain Sannuga kokku ja siis vaatasin enda pangaarve ka ära, et näha, et mu õppetoetus on üle tulnud ja nüüd rahamuresid mõnda aega ei olegi. Siis oli plaan minna lõunakasse, aga kuna lõunaka bussini oli umbes pool tundi aega, vaatasime niisama kaupsis ringi.

Lõunakas käisime läbi ka mitmest poest ja siis sain ka mina endale uued ketsid. Lisaks võtsin lõunaka Boostist veel mingi mangojoogi, mis täiega hea oli ja millele ei jäänudki põhja seda jääputru. Edasi oli plaan minna lõunaka mäkki, aga siis teatas Sannu, et Laura helistas ja tahtis, et me temaga Hesburgeris liituks. Siis sõitsimegi tagasi kesklinna ja Hesburgeris olid peale Laura veel Elena, Annu ja Marelle, keda nägin esimest korda, kuid kellega ma väga ei rääkinudki, sest nad rääkisid rohkem omavahel ja ma kuulasin. Hessist sain siis süüa ka, kuigi ma ütleks, et mäkk on parem. Hessi juustuburgeris on liiga palju sibulat ja mina sibulat muidugi väga ei armasta, kui välja arvata need krõpsud ja kartulivahvlid. 

Hessis istusime umbes kuueni, sest tahtsime Insurgenti vaatama minna ja mõtlesime Laura ka kaasa kutsuda, kuid Laura seekord keeldus meiega tulemast ja me läksime Sannuga lõpuks kahekesi. Film oli raamatust ikka väga erinev, kuid mulle siiski meeldis ja ma vaataks seda isegi veel. Minu arust oli see parem kui esimene film, kuigi erinevusi raamatuga oli ikka väga palju ja päris palju oli välja ka jäetud, mis on vist tüüpiline nende filmide puhul, mida raamatute põhjal tehakse. Muidugi juhtus filmi ajal ka üks päris naljakas ups, sest ühel hetkel, kui Sannu end liigutas, kukkus meie popkornikarp tagurpidi maha :D :D :D :D õnneks seal polnudki enam palju sees, sest olime kahepeale päris korralikult seda suurt popkorni suutnud hävitada. 

Kuna ma pärast filmi poole üheksasele bussile ei jõudnud, sain ka korralikult bussi oodata, kuni nii bussijaamast kui Taskust välja kupatati ja ma siis umbes pool tundi väljas külmetama pidin. Pidi see lumi jälle tagasi tulema, kui ilmad nii ilusaks läksid ja vahepeal juba ilma tagita kannatas päeval olla. Loodan igatahes, et ilmad lähevad uuesti soojaks ja see 20 kraadi ka ükskord ära tuleb. Praegu aga lõpetan, sest uni on juba ja tuttu tahaks. Head ööd ja kuulake laulu, kes te veel üleval olete! :D 

Jörpa soeng ja Hitleri vunts

Hei-hei!! Ma nüüd täpselt ei teagi, kui kaua ma kirjutanud olen, aga siin on uus post. Oleksin juba eile öösel tahtnud kirjutada, aga siis oleks see post tunduvalt lühem tulnud, nii et kirjutan siis eilsest ja tänasest. Eile midagi erilist muidugi ei toimunud, sest olin koolis ja siis läksin kohe trenni ja õhtul koju tagasi. Siis ma rääkisin Hillega Skype'is ja ühel hetkel ta ütles, et väljas olid virmalised, mille peale ma ka kohe välja jooksin, aga midagi veel ei näinud. Siis ülejäänud õhtu olin niisama ja arvasin, et ma ei näegi neid kunagi, aga kuna ma olin pool üks öösel veel üleval ja vend tuli just sellel ajal koju, siis teatas tema, et väljas on virmalised ja siis läksin minagi õue seda vaatemängu jälgima. See oli ikka täiega ilus ja ma tahaks veel näha, kuigi eile vaatasin seda umbes pool tundi, sest väljas olid miinused ja lõpuks hakkas ikka külm, mille peale ma tulin tuppa ja keerasin end magama. 

Ise pilti ei teinud, aga päris tore vaatemäng oli

Mu tänane päev algas aga kella kümnest, sest pidin üheks kooli minema. Loomulikult oli suht võimatu voodist välja saada, sest toas oli päris külm, aga kuidagi pidi end sundima. Kuna mul viimasel ajal hommikuti väga isu ei ole, sõin ühe võileiva ja hakkasin sättima, et siis bussi peale minna. Koolis oli täna viimane intensiivõenduse praktikum ja seal olid kaks rühma koos, nii et meid oli päris palju ja päris kitsas oli ka. Lisaks oli avatud uste päev ja siis käisid paar abiturienti ka meie praktikumis, kuid läksid ära, kui slaididel mingi kole pilt ette tuli :D ei saa neist vist ikka mu koolikaaslasi :D Mu praktikum lõppes veidi pärast poolt nelja ja siis hakkasin kesklinna poole jalutama, kuigi üsna palav oli :D hoidsin enda nahktagi isegi käes terve tee.

Kesklinna jõudes läksin Kaubamajja ja siis sain kokku Hille, Laura ja Sannuga, keda ma alguses üldse ei näinud, aga siis nad ikka üles leidsin. Võtsime kõik jäätised ja siis läksime jõe äärde istuma. Kuna pingid olid kinni, pidime leppima mingi puidust alusega, mis maas oli, kuid sealgi polnud väga viga olla. Nalja sai ja juttu ikka jagus, kuigi mingi hetk otsustasime end natuke liigutada ka... et siis Metrosse minna. Metros võtsime mina ja Hille endale wrapid ja Laura ja Sannu praed, aga sinna me sööma ei jäänud, sest rahvast oli palju. Selle asemel läksime hoopis parki ja mul andis enda suure wrapiga ikka maadelda, sest kõht sai enne täis, kui ma wrapi üldse ära suutsin süüa, mistõttu lõpp läks üsna raskeks ja mingi hetk lendas mulle kanatükike ka wrapi vahelt varrukasse :D ja loomulikult pidi see wrap veel lagunema ja siis lendas üks kurgiviil mulle käe peale ja teine kanatükike kotisanga peale, mille õnneks ilusti puhtaks sai. Kui olime söönud, otsustasime kuskile sisse minna, sest õhtu läks külmaks ja nii jõudsime bussijaama, kus me mõnda aega olla saime ja siis ka laiali läksime. Igatahes oli päris vahva ja kindlasti tahaks veel korrata. Praegu aga rohkem juttu ei ole, sest ma lõpetaks ja kaoks õppima. Võite aga paari bussisõidu ajal tehtud pilti vaadata ja laulu kuulata. Tsauu!!

Päike oli juba loojunud ja taevas nii ilus. Ei saanud seda siis pildistamata jätta.

Järjekordne playlistist välja kaevatud lugu, mis mulle isegi endiselt meeldib. Mulle tuli mingil põhjusel see lugu juba siis pähe, kui ma eile õhtul virmalisi õues vaatasin.

Ketsihooaeg

Tsauki-mjäuki! No läks ikkagi rutem selle uue postiga ja tegelikult pidin juba eile blogima, aga kuna mul hetkel midagi targemat pole teha, teen selle posti siis täna ära. Laupäeval sain magada kuskil üheteistkümneni, et siis end valmis panna ning Tartusse Laura juurde sõita, kuna pidime jälle midagi koos tegema ja eks polnudki seal juba ammu käinud. Tartusse jõudes käisin kõigepealt läbi lõunakast ja siis hakkasin Laura kodu poole jalutama, kui enda taga samme kuulsin ja avastasin, et see oli Sannu, kes minust veidi maad eemal oli ja ma end ümber pöörasin ning talle hoopis vastu kõndisin, et koos Laura juurde minna. Kui me ta kortermaja juurde jõudsime, jalutas Laura meile ise vastu ja siis viisime kotid tuppa ning jälle poodi, seekord siis Selverisse, et õhtuks pannkoogikraam valmis osta. Poes käidud, istusime maha ja panime Glee laulud mängima, kuni Itit ootasime. Siis mängisime Unot ja potikut ka, kusjuures minu mäletamist mööda ei saanudki ma pähe, aga Sannu ei tahtnud pärast paari pähesaamist ise ka edasi mängida, nii et siis lihtsalt rääkisime ja sõime krõpse ning vahukomme. Iti jõudis kuskil seitsme ajal ja siis läksime kööki, et kokkama asuda. Mina sain kohe pliidi äärde hakkliha praadima, kui Iti ja Laura pannkoogitaignaga möllasid. Sannu... noh, tema tegevust ei saanud. Kusjuures hakkliha praadimisega oli omaette nali see, et sellega läks päris kaua, kuna pliit ei tahtnud kohe kuidagi soojaks minna, Lõpuks ta ikka läks ja siis sain mina ka oma ülesandega ühele poole ja Laura sai pliidi äärde pannkooke küpsetama tulla. Pannkooke tuli suht vähe lõpuks ja nelja peale saime need söödud ka, kusjuures täidist (hakkliha, sinki ja muud möllu) jäi ikka megalt üle. Kõhud täis, läksime elutuppa, kuna tekkis mõte teha Videviku maraton. Ja mis te arvates, kas me suutsime kõik viis filmi järjest ära vaadata? Eip. Me vaatasime ära ainult esimese filmi ja rohkem ei tahtnud ka, kuid siis jäime mõtlema, mida järgmiseks vaadata. Mina, Laura ja Iti olime õuduka poolt, aga Sannu oli vastu, nii et seda vaadata ei saanud, mistõttu otsutas valituks üks ilgelt pika nimega komöödia. Jap, see nimi oli tõesti liiga pikk, et seda mäletada, aga film ise oli täiega naljakas. Pärast filmi rääkisime veel juttu ja võtsime korraks ka arvutid, kuid siis pidi ikka magama minema.

Äratus oli kõigil varajane, sest Laura ja Iti olid juba mingi kaheksa-poole üheksa ajal üleval. Mina ärkasin selle peale, et kuulsin nende juttu ja kohe varsti pärast mind ärkas ka Sannu. Siis saime veel juttu ajada, kuni Iti ära pidi minema ning meid Laura ja Sannuga kolmekesi jättis. Mina mõtlesin minna kümnese bussiga, aga kuna Sannu lõunaka buss läks veel hiljem, otsustasin ka ise kauemaks jääda. Siis võtsime kõik enda arvutid ja olime foorumis, kuigi nii vara hommikul paljud ilmselt magasid. Ära läksin hoopis tunnike hiljem ning nägin ka Sannut, kui enda bussi ootasin, aga tema mind vist ei märganud. Loomulikult oli mu buss täis, kuid mis pühapäeva hommikust ikka oodata. Koju jõudsin keskpäevaks ja terve ülejäänud õhtu läks ka kuidagi tühja passides.

Täna hommikul panin äratuse kümneks, sest kuigi mul kooli polnud, oli üks asi siiski vaja korda ajada. Nimelt pidin praktikalepingu enda perearstile viima, et seal pereõenduse praktikat saaks teha ja noh, ütleme nii, et pakuti juba seda, et ma suvel õde saaks asendada. See oleks suht tore, kui saaks, sest siis ma ei peaks kuskil haiglas pikki valveid tegema, kuna suveks tööle oli niikuinii plaanis end saada. Ah jaa, täna oli esimene päev ka 2015. aastal, kui ma enda ketsid välja võtsin, sest kaua ma ikka nende lagunevate saabastega käin. Kevad käes ju. Kui paberimajandus korda sai, läksin läbi ka poest, et kookosekooki leida, kuid kuna kuskil seda ei olnudki, võtsin hoopis mangokoogi, juustusaia ja paar pakki krõpsu, sest üksi kodus olemine tuleb endal ikka toredaks teha. Pealegi ei tule mul see nädal rohkem vabu päevi ka enne laupäeva. Praegu aga rohkem juttu polegi, nii et lõpetan. Tsauu!!!!

Just see pakkus mulle laupäeva õhtul Laura juures kõige rohkem nalja, aga noh, eks see laul olegi äärmiselt totter :D mind ajas isegi originaal naerma. Samas... Hakata Gleed vaatama või mitte? Vahepeal nagu oli plaan, kuid see plaan sinnapaika jäigi, kui ma nägin, mitu hooaega sellel sarjal on. Seda annab ikka vaadata ja kuna mul on niigi 9 sarja praegu, siis ma vist väga ei viitsi.

Esimene rannailm

Hello! Mu blogi on pikka aega vait olnud, aga eks murrame siis tänase ilusa kevadilma puhul selle vaikuse. Tegelikult mul pole olnud väga tuju ega viitsimist kirjutada ja ma ei tea ka seda, millal tänasest postist järgmine post tuleb, aga eks ma üritan. Vahepeal pole väga midagi märkimisväärset teinud, ikka kool, trenn ja lõputöö projekt, millega ma nüüd juba poole peal olen ja selle ehk nädala lõpuks loodetavasti valmis saan. Üks eksam oli vahepeal, see oli haige lapse praktiline eksam, mille tegin A peale, kuigi just täiega põdesin seda. Siis oli veel üks töö vahepeal ja see oli intensiivõenduse esimene töö, mille sain samuti A ja protsent on 93 100st :D kusjuures arvasin, et see läks metsa, sest nii imelikud küsimused olid, aga hea, et ikka hästi läks. 

Selle nädala alguse veetsin vanaema juures ja nüüd käin trennis ka kahel päeval nädalas - teisipäeval ja kolmapäeval. Kusjuures teisipäeval juhtus trennis nii, et ühel hetkel rebenesid mu dressipüksid katki ja järgmisse trenni ma läksin juba retuusidega, mis tunduvalt mugavamad olid ega rebenenud katki. Samal õhtul jalutasin pärast trenni Maarjamõisasse, et linnaliinile jõuda, kuid siis nägin, et see hakkas ära sõitma ja mina hakkasin jooksma. Eriti armas oligi see, et bussijuht nägi, et ma jooksma hakkasin ja peatas tee ääres, mõned meetrid peatusest eemal bussi, et mind ikka peale võtta, sest muidu oleksin pool tundi passima pidanud. 

Täna läksin kooli ainult pereõenduse seminariks, kuigi pärast seda pidi loeng ka olema. Loengu lasin ma aga üle ja see oli selle nädala jooksul teine loeng, mille ma üle olen lasknud. Tjah, ometi olin esimesel aastal nii korralik ega lasknud loenguid eriti üle :D :D :D See selleks. Pereõenduse seminaris räägiti lähisuhtevägivallast ja see oli vähemalt huvitav, sest õppejõud ise oskab ka oma loenguid/seminare huvitavaks teha ja toob hästi palju näiteid elust. Pärast seda seminari ma siis loengusse ei läinud, vaid istusin kohe buss number viie peale, et kesklinna sõita ja siis seda mõnusat kevadist ilma nautida. Nii tahaks juba nahktagi ja ketsid uuesti välja otsida, veel enam sellepärast, et mu jope ja saapad hakkavad juba lagunema ja uusi osta pole enam hetkel niikuinii mõtet. Praeguseks aga lõpetan ja ma tõesti ei tea, millal uus post tuleb. Tsauu!!!