Tere! Senti on?

Hellõuuu!!! Eilne ja pühapäev jäid vahele, kuid nendel päevadel ma suurt midagi siiski ei teinud ka, sest Madisel polnudki pühapäeval aega kokku saada ja nii istusin siis terve päeva põhimõtteliselt oma toas ja mängisin Simsi üle pika aja. Eile ajasin end aga vara üles, et korra haigla ülemõe juures ära käia ning talle kapivõti ja magnetkaart tagasi viia, pärast mida jalutasin Comarketisse, et endale koju kaasa karp Oreo küpsiseid ja seda head Šveitsi šokolaadi osta, mida seal müüakse. Samuti ostsin ära musta juuksevärvi, sest mu värv hakkab välja kasvama ja ma teen mõlemad kihid üle. Pealmine kiht seekord punane ei tule, aga küll te varsti näete, mis värvi see hoopis saab, sest hoiaksin hetkel seda saladuses, kuigi mõni üksik inimene isegi juba teab ;)

Täna tulin ka üles kaheksast, et enda viimased asjad kokku panna ja tuba enne äraminekut korda seada, kuigi põranda imesin juba eile ära. Siis jõudsin natuke ka arvutis olla ja umbes veerand kümme tegin minekut, et turvamehele võti tagasi viia ja üks paber veel täita, enne kui ma buss number 14ga bussijaama sõitsin ja pileti ära ostsin ja siis veel tund aega passida ka sain. Sellel ajal, kui ma aga bussijaamas passisin, juhtus üks päris naljakas seik. Nimelt istusin rahulikult ja lugesin minuteid, et kell saaks juba nii palju, et end platvorm number kahe juurde ajada, aga siis astus sisse üks vanem (ilmselt kodutu) meesterahvas, kes igaühele tere ütles ja siis sente küsis, aga ilmselgelt kellelgi polnud või ei tahtnud nad lihtsalt anda. No minul sente polnud, rääkimata siis sularahast. Kõik kaardil. Siis läks see mees ära ja umbes poole tunni pärast tuli ta tagasi, jälle igaühe juures:"Tere! Senti on?" Kõik raputavad pead või ei tee väljagi, Vanamees läheb minema. 

Järgmisel hetkel oli aga kell nii palju, et sättisingi end platvorm number kahe juurde ootama, aga siis oli kõht tühi ja buss polnud ka veel ette tulnud. Kuna R-Kiosk jäi selja taha, ostsin sealt ühe Tupla ja ootasin edasi, aga siis tuli see vanamees tagasi ja jälle igaühe juures:"Tere! Senti on?" Kordub juba sama, mis bussijaamas, kui kõik raputavad pead või ei tee väljagi. Vanamees läheb minema. Buss tuleb ette. Oli ka aeg, sest mul oli juba nii külm. Siis järgneski umbes kaks ja pool tundi bussisõitu, sest buss oli Elvas varem. Jap, Pärnust saab bussiga otse Elvasse ja see buss läheb üks kord päevas, aga ometi jõudsin sellele. Jee! See sõit läks kusjuures rutem ka, kui sõit Tartust Pärnu, aga ehk läks see just sellepärast rutem, et mul ei tulnud viimase tunni aja bussisõidu jooksul pissihäda nagu Pärnusse jõudes :D :D 

Kodus olin umbes pool kolm läbi ja siis pidi koer mu pikali jooksma ning märgas suurest õnnest ka ema voodi ära, kuhu ta end pikali heitis ja end rullima hakkas, soovides, et ma teda kõhu alt sügaks. Samas on see nii hea tunne, kui keegi sind koju ootab, isegi kui see on üks armas nööpsilmadega neljajalgne sõbrake. Tundsin ka temast puudust! :) Nüüd enne uut praktikat (mis on Tartus) on mul umbes kaks nädalat puhkamist ja vaba aega, nii et andke märku, kui tahate kokku saada või midagi teha! Alates tänasest olen saadaval! :) Praegu paneks siia aga laulukese ja lõpetaks. Tsauu!!!

Ma täpselt ei mäletagi, kas see oli laupäeva või pühapäeva õhtu, kui ma Fall Out Boyd kuulama jäin ja mõtlesin, et kuulaks või kõik albumid läbi, milleni ma ei jõudnud, sest neid oli nii palju. Kuulatud sain vist kolm ainult ja see lugu on 2013. aastal ilmunud albumilt Save Rock and Roll, millelt mulle meeldis tegelikult enamik lugusid. See on lihtsalt nüüd üks mu lemmikutest lugudest sellelt albumilt ja Fall Out Boylt üldse :)

Day Full of Rainbows, Pink Fluff and Unicorns

Hei! Pole jälle tükk aega bloginud ja miskipärast on mul vägagi reedene tunne, olgugi et on laupäev. Täna oli ka mu viimane praktikapäev, kui ma pidanuks haiglas tervelt 12 tundi olema, aga kuna oli rahulik ja midagi teha ei olnud, saadeti mind juba ühe ajal ära. Ütleks selle kohta nii palju, et see oli praktika, mis mulle üle pika aja reaalselt meeldis, sest just see õhkkond oli mõnusalt sõbralik ja töötajad olid ka minu vastu ikka väga sõbralikud ning võtsid mu kiirelt omaks. Nii, aga nüüd siis tänase juurde, sest mul on ikka nii mõndagi jagada. Kui ma kuskil ühe ajal enda putkasse tagasi tulin, mõtlesin hoopis homseks tehtud plaanid tänase peale tõsta, sest ma ei viitsinud järjekordset päeva enda toas tühja passida, kui mul võivad homme juba teised plaanid hoopis olla, sest võib-olla saan kokku Madisega, kes hetkel on Pärnus.

Tänane kujunes aga hoopis selliseks, et ma olin umbes kaheni arvutis, et kirjutada üles juhised veepargist Steffani pitsakani ja võimalikud bussid ka, millega üldse veepargi juurde saada. Veeparki saada oli lihtne, sest haigla juurest läks sinna buss nr 17 ja see peatus reaalselt ukse ees. Päris mõnus oli seal muidugi üle pika aja olla, sest viimati käisin Pärnu veepargis, kui olin 6. klassis. Vesi oli ka basseinides palju soojem kui Tartu Aura keskuses ja üldse meeldib mulle see veepark rohkem, sest see ongi minu meelest palju mõnusam. Kindlasti tuleks veel tagasi, isegi kui ma tunnen, et mul käib praegugi veel kloorilõhn üle pea :D 

Ujumas olingi umbes poole viieni, sest rahvast oli palju ja üksi ei viitsinudki väga kaua olla. Siis võtsin hoopis GPSi ja hakkasin sellega Steffani pitsakat taga ajama, kuigi sellega oli ka üks hull jändamine, sest ma suutsin ikka valedele tänavatele minna ja sattusin isegi Pärnu vanalinna. Oli küll pime, aga see oli niii ilus. Siiski leidsin varsti üles ka Steffani ja võtsin sealt päevapitsa, sest see tundus täiega hea. Siis sain natuke aega lauas oodata ja varsti toodi pitsa ka ette, kusjuures mulle jäi sellest ühest pisikesest pitsast isegi liiga paljuks ja ma võtsingi pool pitsat kaasa, kuna ei jõudnud rohkem süüa. 

Pitsakast välja tulles panin GPSile hoopis Endla teatri, sest ma teadsin, et sealt peaks minema buss haigla juurde. Noh, selle leidsin õnneks kergemini üles ega sattunud vahepeal valedele tänavatele ja ma ei pidanud enda bussi ka kaua ootama, nii et kuskil seitsmeks olingi tagasi ja loomulikult leidsin sisse astudes eest Kerli, kes ei saanud üldse aru, kust ma tulen :D :D :D Siis rääkisin natuke temaga ja tulin ikka oma tuppa ja nüüd on kerge väsimus ka peal, sest pikk päev oli, aga ometi nii vahva. Nüüd on vähemalt kõik kohad käidud, kus ma käia tahtsin ja loodetavasti sõidan 25nda hommikul juba kodu poole. Hetkel aga lõpetan. Tsaupakaa!!! :D 

Let's Get Social!

Hello! Saite jah uue nädala alguses selle posti, aga ma ei garanteeri, et see mingi pikk romaan tuleb. Mis ma siis vahepeal tegin? Laupäeval suht midagi, eile läks mingi kaheksa ajal uni ära juba ja siis käisin jälle poes, sest mu toiduvarud kipuvad kiiresti otsa saama, aga ju on see sellepärast, et ma olen ise üks paras nälg :D Natuke nalja sai eile muidugi ka. Kell oli midagi poole viie paiku, kui ma rahulikult oma toas arvutis istusin ja siis ühe hetkega oli tuba pime ning ma läksin koridori uurima, mis toimub. Ilmselgelt elektrikatkestus, aga siis kohtusin ka enda uue majakaaslasega, kes eile saabus ja ta rääkis nii, et hakkas enda toas seda voodi kohal olevat pisemat tuld põlema panema, kuid siis käis selline plaks, et oligi terve maja pime ja koridoris olevad tuled põlesid ainult aku pealt. Siis ta kutsus turvamehe ja jamasime selle kilbi juures mõnda aega, aga turvamees ka aidata ei osanud ja nii kutsus ta elektriku, kelle tulemine ikka korralikult aega võttis.

Nojah, siiski polnud see tüdruk ainus, kellega ma koos elan, sest keegi oli siin vahepeal veel ja ma ei olnud enne eilset teda nagu kordagi näinud, sest paistab, et me mõlemad oleme introvertsed inimesed ja istume oma tubades... noh, tema teeb pikki praktikapäevi ka, sest ma alati kuulen, et ta läheb vara hommikul minema ja tuleb õhtul mingi seitsme ajal tagasi. Anyway, kuni elekter ära oli, istusime selle uue tüdruku - Eneliga - kööki ja otsustasime siis sotsiaalsed olla ning tutvust teha. Sain teada, et ta on Tartu Ülikoolis teise kursuse füsioterapeut. Siis saimegi natuke aega kahekesi olla, kuni saabus ka kolmas tüdruk, kellega ma mõnda aega juba samas majas olin elanud, aga polnud veel kohtunud. See tüdruk osutus mu kursaõeks Kerliks, kellel hetkel psühhiaatria praks on ja kellega ma väga palju suhelnud pole, sest meil seminare koos pole ja me erinevates rühmades ka. Kuna maja oli endiselt pime, liitus meie vestlusega ka Kerli ja nii me siis istusimegi kolmekesi köögis, kuni turvamehe ja elektriku saabumiseni, pärast mida me laiali läksime ja oma tubadesse kadusime, sest majja sai valgus tagasi, kuna selgus, et kaitsmed olid esimesel korrusel läbi läinud ja siis oli meie teine korrus ka pime. Nojah, tundus, et sotsialiseerumiseks oligi ühte elektrikatkestust vaja :D 

Täna hommikul tulin kuuest üles, kuigi magasin ülihalvasti, sest uni ei tahtnud ega tahtnud voodisse minnes kuidagi tulla ja reaalselt magama jäin kell neli. Siis loivasin kuidagi voodist välja ja panin end valmis ja jõudsin arvutissegi, enne kui pool kaheksa end minekule sättisin ja koridoris jällegi Kerliga kohtusin, kellega me koos siis läksime ja praktikamuljeid vahetasime. Täna olin siis sünnieelses osakonnas, aga seal oli nagu täiega rahulik ja mitte midagi polnud teha, mistõttu juhendaja mu juba üheteistkümnest ära lasi. Muidugi suutsin uue tutvuse luua ka riideid vahetama minnes, kuna riietusruumis istus juba üks noormees, kes enda telefoni näppis ja ka vist suht tühja passis nagu mina seal sünnieelses. Sain teada, et ta on ka minu koolist, sedapuhku teise kursuse radioloogiatehnik, kellel mammograafia praks praegu peaks olema. Üllatav oli see, et ma sain temagagi hästi kergelt jutule ja temaga oligi nagu täiega kerge suhelda ja ta oli hästi sõbralik ka. Ei tea, kas kohtun temaga isegi veel, enne kui 25nda paiku (loodetavasti) koju tulen. Rääkinud selle kutiga mõne sõna juttu, tulin lõpuks tulema ja siis hakkasin kohe praktika kohta eneseanalüüse kirjutama, mida ma nagu absoluutselt ei viitsinud, aga kirjutatud need sai, sest homme on mul juhendajalt juba iseloomustus vaja võtta. Nojah, kui ma praegu kella vaatan, on see endiselt uskumatult vähe ja vaba aega päris palju, nii et eks näis, milliseks see õhtu veel kujuneb. Praegu lõpetan. Tsaukiiii!!!! :)

Üks nädal läbi

Hei-hei! Üks nädal Pärnus on nüüdseks läbi ja mul on endiselt tuju blogida. Eile oli mul esimene vaba päev ja siis ma ei teinud reaalselt mitte midagi, sest kolmapäeval sain oma jalutuskäigu tehtud ja nüüd mõnda aega enam jalutada ei taha. Eile vaatasin hoopis Into the Stormi ära, mida ma juba suvel näha tahtsin, aga kuna kinoseansid olid nii hilised, ei mänginud välja. Film mulle täitsa meeldis, päris hea oli ja natuke kõhe ka, kuigi see pani mind reaalselt mõtlema, et nii hea on ikka Eestis elada, kuna selliseid killertornaadosid siin ei ole nagu selles filmis oli. Täna tuli aga end vara üles ajada ja kaheksaks hoopis günekoloogia osakonda seekord minna. Seal nägin ka täna päris palju igasuguseid asju ning kahte kirurgilist raseduse katkestamist ka, mis reaalselt oli õudne ja ma isegi imestan, et mul paha ei hakanud.

Noh, igasuguseid veriseid protseduure sai täna veelgi nähtud, aga need polnud nii õudsed kui need abordid. Vabaks sain kuskil kahe paiku ja siis taipasin, et peaks poes ära käima, kuna mul saavad toiduvarud siin nii kiiresti otsa ja kuidagi on vaja nädalavahetus ka üle elada, sest siis ma ilmselgelt ei viitsi enda majakesest kuskile liikuda. Mis aga esimesse praktikanädalasse puutub, siis mul on täiega tore olnud ja kogu see haigla personal ongi nii tore ja sõbralik ja kusjuures mulle tunduvad üldse Pärnu inimesed kuidagi väga südamlikud ja soojad. Nii et jah, mulle täitsa meeldib Pärnu, kuigi haigla miinus on see, et see oleks linnast nagu ära lõigatud, sest kõik kohad on kaugel - lähim pood näiteks pooletunnise jalutuskäigu kaugusel, Kaubamajakasse kõnnib vaat et tund ja randa kauemgi. Aga noh, mul rohkem juttu teile ei ole, nii et oodake järgmist posti ja tsauuu!!! :) Musikallipai ;)

The Adventurer

Hellõuuu!!! Eilne post jäi küll vahele, aga ma tahaks kirjutada hoopis tänasest. Tänane algas sellega, et ärkasin kuskil pool kaheksa, sõin ja siis panin riidesse, enne kui haiglasse hakkasin minema. Praktikapäev oli mul võrdlemisi lühike ja kuskil poole kahteistkümnest olin vaba, aga kuna ilm oli nii ilus, ei tahtnud kohe enda putkasse ka tulla. Selle asemel hakkasin hoopis Riia maantee poole jalutama, et sealt randa jõuda, kuna üks ämmaemand, kellega ma täna praktikal koos olin, ütles, et sealt kaudu saab ka ja ma ei peagi kesklinna selleks minema. Kuna ma ilmselgelt ikka teed ei teadnud, ei jäänud muud üle kui GPS välja otsida ja matkama asuda, kusjuures üle silla minnes oli mul täiega selline tunne, nagu läheks Westside'ilt Eastside'ile... no ma ütlen, et Pärnu on nagu Tree Hill :D :D :D 

From West to East :)

Üle silla jõudsin aga Papiniitu ja sealt edasi Mai kino juurde, kust juba meri ka paistis ja siis läbi Rannaniidu looduskaitseala jõudsingi randa, kuhu ma tegelikult minna tahtsingi. Mis poodidesse puutub, siis eile sain teada, et lähim pood on siit poole tunni kaugusel asuv Oja Comarket ja kui ma tahan suuremasse poodi minna, siis üle selle sama silla, mida mööda ma täna randa läksin, on Kaubamajakas suure Rimi ja paljude muude poodidega... sai sedagi täna külastatud, kuid Comarketist ostsin eile päris korraliku toidukraami :) Rannas tegin kõvasti pilte ja lihtsalt nautisin seda ilusat päikese käes sillerdavat merd, kuid kuskil poole kahe paiku otsustasin tagasi liikuma hakata ja nagu ma ennegi mainisin, ei saanud ma mööda minna tee peal asuvast Kaubamajakast, kui nägin, et seal on Rimi ja salatit tahtma hakkasin :D :D :D Lõpuks kujunes see Rimis käik muidugi selliseks, et võtsin salatikarbi, kuid siis olid mandariinid veel ilusad ja võtsin neid ja ühe pika juustusaia ka :D :D :D Ma ütlen kohe, et näljasena poodi minna pole eriti hea mõte. 

Kuna ma olen täna päris palju kõndinud ja jalad valutasid, otsustasin tagasi minna hoopis bussiga ja seega jalutasin Pae peatusse, kust ma buss number 17 peale sain ja kaks peatust hiljem haigla juures maha tulin. Siis otsustasin natuke kasida ja viisin enda prügi välja, kuna mu prügikastid hakkasid täis saama ja nüüd siis ilmselt puhkan ja lõpetan selle blogiposti, et siis homsele vabale päevale vastu minna. Muidugi peaks Supernaturali ka veel ära, aga minul rohkem juttu ei ole, vaadake pilte. Tsauuu!!! :) 

Jõgiii :)

Foooood... ehk siis eilne saak :)

Positiivsed mõtted

Vaade minu toa aknast

Hei! Ma ei tea kui regulaarselt ma nüüd blogin, aga tahaks siiski jagada muljeid enda esimesest praktikapäevast Pärnust. Üles ärkasin kell seitse, et end üheksaks valmis panna ja siis haiglasse minna. Läksin küll eile vara magama, aga ikka oli nii raske ärgata sellest pehmest ja mõnusast voodist. Hommikuks sõin ühe banaani ja sellest aitas ning jõudsin natukene arvutiski olla, kuni kuskil poole üheksa paiku end haiglasse otsustasin ajada, kuid sinna minek kujunes ka huvitavaks. Okei, see pisike putka (ja suht fancy putka, no joke), kus mu tuba on, on eraldi maja haigla kõrval. Ja ma räägiks natuke veel sellest putkast ka, enne kui päeva nalja juurde jõuame :D Ma olen hetkel selles putkas üksi ja siin on nagu 11 ühekohalist tuba, kaks duširuumi ja ühine köök. Ja siis eile õhtul duši alla minnes kolasin ringi ja avastasin, et köögis on toidunõud ja kõik (mikrokas, külmkapp, pliit, vist küpsetusahi ka) täiesti olemas ja isegi duširuumides on föön. Nagu julmalt korralik koht ja hetkel olen ma siin üksi nagu boss :D :D :D me likey, võikski praktika lõpuni nii jääda :D Anyway, hakkasin siis hommikul ära minema ja ei suutnud kuidagi leida haigla peasissepääsu ning käisin selleks ühe tiiru ümber maja :D :D :D kuigi tegelikult olin juba hommikul õigest kohast läinud :D :D ma polnud päris kindel sellegipoolest.

Haiglasse jõudes andsin enda riided muidugi haigetele mõeldud garderoobi, sest mul polnud õrna aimugi, kus asuvad töötajate garderoobid ja siis oli järgmine missioon otsida üles ülemõde, kelle kabinetti ma ka üldse ei leidnud, kuna see maja on nii suur ja võõras ja ma reaalselt kardan, et eksin veel igale poole seal ära :D Noh, suure ringi kolamise peale jõudsin lõpuks ikka sinna kabinetini ja sealt anti mulle kiipkaart ning võti, et ma saaksin enda riided keldrikorrusel asuvasse garderoobi jätta... päris vahva värk või nii :D :D :D edasi juhatati mind osakonda, kus on sünnituseelne, sünnitusjärgne, sünnitus ja günekoloogia kõik koos ja seal sain endale ühe ämmaemanda ka juhendajaks. Mis seltskonda puutub, siis kõik olid mu vastu täiega toredad ja võtsid mu kohe omaks ka :) igatahes kohe sain ühele ämmaemandale sappa sünnitusjärgseid visiite tegema ja seal sain põhiliselt siis nende titadega tegeleda ja nad olid nagu niiiiii armsad ja ikka täiega pisikesed, aga igatahes tahaks veel nendega tegeleda :D :D :D siis edasi oli suht rahulik ja lõuna ajal käisin seal haigla kohvikus ka siis ära.

Kohviku kohta ütleks nii palju, et söögid on ikka paaaalju paremad kui Tartus ja odavamad ka - siin sain korraliku lõuna kolme ja poole euri eest, Tartus läks mõnikord lausa viiekas :D :D :D Graafik on mul ka selline, et kahe nädalaga saan praktika vist tehtud, enamik päevi on 8 tundi, aga siis on kaks pikemat ka - üks on kümnene ja viimane päev (22. november) on 12. Tagasi koju saan aga ilmselt mingi 25, sest ülemõde tahab minuga ka veel praktika lõpuvestluse teha ja see jääb siis ilmselt 24nda peale. Igatahes esimese päeva põhjal saan öelda seda, et mulle täiega meeldib siin ja mulle täiega meeldib see praktika ka, kuigi see on selle sügise kõige lühem praks - ainult 70 tundi, kui psühhiaatria ja haige laps on mõlemad 120 :D Nii, rohkem mul vist midagi aga rääkida ei ole ja järgmise posti aega ka ei tea, aga teie võite ikka chillid olla! Tsauu! :)

I Think I'm Gonna Like It In Here

Tsaukimjäuki! Pole jälle ammu kirjutanud, aga siis ei olnud ka midagi huvitavat kirjutada. Viimane õppimise nädal läks täiega kiiresti ning selle aja sees oli mul emadushoolduse ja haige lapse eksam. Mõlemad sain A-d :D :D :D :D Siis mingi neljapäeval ma tulin Tartu vanaema juurde, et siis sealt hiljem Pärnu sõita, aga see Tartus veedetud aeg läks ka ülikiiresti ikka. Reedel ei teinud suht midagi, eile ka mitte. Täna ärkasin poole kaheksast, et linnaliiniga bussijaama sõita ja siis Pärnu bussi peale istuda, millele järgnes peaaegu kolm tundi (täpsemalt kaks tundi ja nelikümmend viis minutit sõitu), et siis end homseks esimeseks praktikapäevaks vähemalt haigla pansionaati sisse seada. See kujunes ka muidugi omamoodi huvitavaks, sest nii kui ma Pärnus bussi pealt maha tulin, oli täiega selline tunne, et kõik vaatavad mind nii imelikult :D :D :D järgmine missioon oli hüpata buss number 14 peale, et haigla juurde saada ja see Pärnu linnaliin on üldse nii teistsugune. Bussijuht vaatas mind ka imelikult, kui ma küsisin, kas see buss läheb ikka haigla juurde :D :D :D 

Kui ma linnaliinibussiga sõitsin, oli mu pilk aga aknast väljas ja üha rohkem tundus mulle, et Pärnu on täiega nagu Tree Hill ja seda enam tahaks nüüd mõnel vabal päeval ühe jalutuskäigu ette võtta, et käia mere ääres ja jõe ääres ja vaadata linna ja noh... poes tuleb ka käia, sest söögikraami mul ilmselt kauaks pole ja niikuinii on vaja :D Igatahes haiglasse jõudes küsisingi, kuidas pansionaati saab ja siis kästi mul turvamehe käest võti küsida. Kusjuures mind täiega üllatas kui kenad ja viisakad need turvamehed mu vastu olid, eriti veel sellepärast, et ma olen nagu esimest korda pikemalt Pärnus ja esimest korda üldse Pärnu haiglas, nii et ma ei jaga väga matsu. Loodetavasti läheb homne esimene praktikapäev sellest hoolimata hästi :D Turvamehed juhatasid mu igatahes enda tuppa, mis on nagu selline pisike, aga samas mõnusalt hubane ja mul on täitsa kodune tunne siin. Kuigi ma alguses kartsin täiega Pärnu tulla, siis nüüd ma arvan, et mulle hakkab siin täiega meeldima :D Igatahes rohkem enam millestki kirjutada ei ole, aga kui midagi huvitavat veel minu Pärnus olemise ajal toimub ja ma enda jalutuskäiguni jõuan, kirjutan kindlasti. Seni olge chillid! :)