Thursday, August 28, 2014

Live for the Moments You Can't Put Into Words


Hei-hei! Pole jälle ammu kirjutanud, aga mul pole olnud ka millestki kirjutada. Teisipäeval tulin koju ära ja siis hakkasin juukseid värvima - tegin selle pealmise punase kihi ära. Eile oli mul sarjamaraton ja värvisin jälle juukseid - seekord siis alumine must kiht, kuid mulle meeldib see, kuidas see kõik lõpuks jäi :) Täna sain lõpuks kodust välja... braavo... No kaua võib kodus kopitada? :D Nii, igatahes äratus oli mul pandud kümneks, aga ärkasin nii kümme minutit enne äratust... milline une raiskamine :D Igatahes pärast ärkamist tegin end korda ja sõin koeraga kahepeale mõned võileivad, enne kui välja suundusin ja enda õe Ice Bucket challenge'it filmisin, sest tema kutseka grupp sai väljakutse ja nad ei leidnud ühist aega filmida, niisiis pidi igaüks eraldi tegema. Annetavad siis Eesti Lihasehaigete Liidule ;)

Bussi peale läksin kaheteistkümne ajal ja see buss jõudis varem Tartusse, kuid ta peatus mingis x kohas bussijaama lähedal ja ma oleks bussilt maha astudes ninuli käinud. Vedas, et siiski püsti jäin. Siis hakkasin jalutama Raatuse 22 ühika poole ja kui olin üle Kaarsilla tulnud, nägin Sannut ja tal oli telefon käes, aga ta viibib ilmselgelt liiga palju omas maailmas, et mind märgata :D Igatahes jalutasime siis koos edasi ja varsti liitus meiega ka Laura ning läksime ühika fuajeesse, kus varsti Greetega kokku saime. Ei läinud kaua, kui liitusid ka Iti ning Kata ja siis läksime juba üles tuppa, kust isegi Mariliis varsti välja tuli ja siis juba seitsmekesi tuppa kadusime. 

Ajasime mõnda aega juttu, kuid siis läksid päris mitmel meist kõhud tühjaks ja meil ei jäänud muud üle kui Comarketisse minna, kust kõik midagi võtsid. Mina võtsin sealt paki krõpsu, üllatusmuna ja kaks Milka šokolaadi - üks kirsitäidisega, mis mulle täiega meeldib ja teine samuti lemmik Milka Oreo. Siis läksime tuppa tagasi, kus sõime ja rääkisime juttu kuni kella kuueni, kui otsustasime liikuma hakata. Laura ja Iti läksid Kata autoga minema, Greete jäi ühikasse ning Sannu kõndis Mariliisi ja minuga Comarketini, kuni meid kahekesi jättis ja me Mariliisiga ise bussijaama läksime. Bussijaama jõudes oli minu buss juba ees ja ma läksin bussi peale, kui Mariliis enda bussile alles piletit läks ostma. Siis passisingi mõnda aega bussis ja sõit kodu poole võis alata. Nüüd ülejäänud õhtu kavatsen lebotada ja ilmselt terve homse päeva ka, sest vähemalt enne esmaspäeva pole mul küll plaanis kuskile minna. Praeguseks aga lõpetan, nii et võite chillid olla ja laulukest kuulata! :)



Üks lugu, mille ma kunagi enda Spotifyst leidsin ja jälle meelde tuli, kui Iti mõned päevad tagasi ühes Skype'i vestluses mulle Becky G-d mainis. Siis läksingi Youtube'i ja kuulasin seda lugu jälle ja oli endiselt päris mõnus, kuid seekord tirisin ka endale, sest see jäi terveks õhtuks veel kummitama :D

Monday, August 25, 2014

Let the Rain Fall Down


Hello! Polegi väga ammu kirjutanud, aga ma pole suurt midagi teinud ka. Neljapäeval tulin Tartu ja olen siiani siin olnud, järgnevad kolm päeva möödusid niisama, kuid eile õhtul suutsin päris korralikult feilida ka ja mul on sellest päris korralik märk nüüd ka küljes, mis end pidevalt meelde tuletab. Nimelt juhtus nii, et läksin duši alla nagu igal õhtul ikka, aga dušikabiini alt saab põrand ka märjaks ja eile juhtuski nii, et nii kui ma dušikabiinist välja tulin, olin põrandal maas ka kohe. Tükk aega ma lihtsalt istusin seal ja mõtlesin, mis just juhtus, kuid siis hakkasin laginal naerma, kui taipasin, et olin kukkunud ja isegi haiget saanud. Nüüd on mul eilsest kukkumisest puusa peal üks hiiglaslik sinikas, mis puudutamisel või samale küljele toetumisel ka päris korralikult haiget teeb, kuid eks pulmadeks saab terveks :D 

Täna ärkasin kella üheteistkümnest, sõin natuke ja olin arvutis, et kaks ning pool tundi hiljem minema tõmmata. Siis hakkasin jalutama Toomemäe poole, kuid kui ma raekoja platsil üle tee hakkasin minema, ehmatas mind selja tagant Sannu ja ma panin siis empeka ära, et temaga koos Toomemäele jalutada. Seal kohtusime Lauraga ja varsti saabus Kata, kes oma husky kaasa oli võtnud. Täitsa armas ja vahva koerake oli. Siis jalutasime natuke teda ja läksime lõpuks Suudlevatesse Tudengitesse, kuid mina ega Sannu sealt midagi ei võtnud, kuna hinnad on selles kohas ikka päris kirved. Siis jalutasime tagasi Toomemäele ja olime seal, kuid vihma hakkas väga kõvasti sadama ning saatsime siis Kata ja Laura ära. 

Siis läksime Sannuga poodi, et juua osta ja kuidagi jõudsime Metrosse välja, kust mina võtsin prae ja Sannu niisama friikad. Siis sõime enda kõhukesed täis ja laiali me läksimegi - Sannu ühte, mina teise suunda. Otsustasin minna kõige lühemat teed pidi ehk läbi Emajõe pargi ja varsti jõudsingi vanaema juurde tagasi. Homme sõidan ilmselt ikka koju, et siis neljapäeval tagasi tulla ja siin üks tore päev jälle veeta, enne kui Iti Viljandisse läheb. We will miss you :) Anyways, praegu võite laulu kuulata, sest minu mulast aitab. Olge chillid! :)




Sest õues on päev otsa ladistanud ja tänasega läheb vähemalt kokku :)

Monday, August 18, 2014

Kakavärvi kümneline


Hei-hoo! Eile sai lebotatud, aga ka täna hommikul silmi avades arvasin, et tulemas on järjekordne lebopäev ja nii möödus mu hommik arvutis, kuni Iti tuli täiesti spontaansele mõttele bowlingut mängima minna. Mis seal ikka. Vahetasin tuduriided tavariiete vastu, tegin end korda ja hops-hops bussile ning Tartusse. Tartu jõudsin esimesena ja siis vaatasin, et Sannu hakkab valele poole minema, sest tavaliselt tulevad saabuvad bussid ikka sinna, kust väljub Tallinna buss. Varsti pärast Sannut ilmus ka Laura ja kõige viimasena Iti. Siis hakkasimegi Võru tänava poole liikuma ja kõndida sai päris tükk maad, enne kui kohale jõudsime.

Bowling oli siis Sõbra keskuses ja peale meie ei paistnudki seal kedagi. Panime ühe raja kinni ning Laura sai alustada. Minul ei tahtnud kohe alguses üldse minna, sest ma ainult renni veeretasingi aga varsti sain mõned kurikad ikka pikali ka ja lõppseis oli nii, et Sannu võitis, mina sain teise koha ja ma ei mäletagi enam, kas kolmanda sai Iti või Laura. Bowling mängitud, läksime edasi Asian Chefi sööma ja seal võtsime kamba peale kevadrullid, nuudlid ja mingi kana-mango kastme või midagi sellist. Saingi jälle pulkadega süüa proovida, aga väga õnnestuda see ei tahtnud, kuigi eks ma harjutan võimalusel edasi, mitte et ma Aasia toitu kuigi fännaks. Kevadrullid mulle isegi meeldivad. 

Kui olime kõhud täis söönud, jalutasime Toomemäele ja tegime seal väikse photoshoodi, kuid seegi läks rohkem nii, et pärast grupipilti tegime mina ja Iti oma shooti edasi, aga Laura ja Sannu jäid omavahel jutustama. Kui enam ei viitsinud, läksime Taskust läbi ja siis juba bussijaama, et mina ja Iti bussi peale saaksime. Sealgi sai lobisetud, aga kuna taevas nägi üsna ähvardav välja, jätsid need suhkrud Laura ja Sannu meid Itiga kahekesi. Siis rääkisin Itiga, kuni tema buss tuli ja jäin enda oma siis ootama, mis tuli nii 10 minutit hiljem, aga siis jõudis taevas juba enam-vähem selgekski minna ja Elvas oli ka ilm täitsa kena, nii et koju jõudsin kuivalt. Arvatavasti teen homme ka lebopäeva ja üritan "Paper Townsi" edasi lugeda, aga minu jutt sai nüüd otsa ja ma lasen teil parem pilte vaadata, sest ma arvan, et laulu ma seekord ikka ei pane. Olge chillid! :)















Sunday, August 17, 2014

Täna lebotame!


Hei-hei! Tuleb siis väike blogipost täna ka, kuigi ma absoluutselt ei viitsi seda teha... haha :D Pärast teisipäeva polegi vahepeal jälle midagi teinud, aga eile hommikul tõusin vara, et juuksurisse jõuda. Nüüd on mu juuksed siis ikka kõvasti lühemad ja tuka sain ka jälle... soengu lasin järguliseks lõigata, kuna mulle järgud meeldivad ja need hakkasidki juba vaikselt välja kasvama :D Juuksurist tulles olin mõnda aega arvutis, aga õhtul kuskil poole seitsme ajal tulid mulle Merje, Remo ja Elis autoga järele, et siis koos Pirjo sünnipäevale minna, kuna pidu oli nii neli kilomeetrit Elvast väljas.

Kohale jõudes tervitaski meid Pirjo koer, kes kõigile hüppama hakkas, kuid siis juhatas sünnipäevalaps meid juba aeda, kus pidu toimuma pidi. Jep, tahaks, et endal ka suvel hoopis sünnipäev oleks, sest ma saaks väljas vähemalt pidada, aga muidugi peab mu sünnipäev hoopis südatalvel olema :D Pidu iseenesest oli vahva ja näha sai veel mõnda tuttavat, keda ammu näinud ei olnud. Siis mängisime Moonshine'i, mis kujutab endast seda, et on kaardid, kus on mingi naljakas küsimus või tegu. Minu esimesed kolm kaarti olid kõik teod, mis olid üsna lihtsad, sest näiteks esimene kaart käskis mul seista 20 sekundit ühel jalal, teine kümme ringi keerutada ja kolmas oma parimat pickup line'i demonstreerida :D okei, see pickup line'i asi nii lihtne ei olnud, sest ma mõtlesin seda tükk aega, aga vähemalt ei saanud mina seda kaarti, mis käskis vabalt valitud mängijale sületantsu teha, sest selle sai hoopis Elis ja siis oli nalja muidugi nabani :D :D :D 

Muidugi sai Moonshine enne läbi, kui minul kaardid otsa said, sest Elis ja Pirjo hakkasid tantsima ja poisid panid sauna küdema. Kui saun soe oli, läks Elis poistega sauna ja siis me olime suht niisama, kuni Jaan ära tahtis minna ja siis varsti Jaani isa Kairele ja Jaanile järele tuli. Mina jäin veel edasi, kuid mul hakkas juba päris külm, sest kell oli mingi 12 või nii ja ma avastasin, et ööd on tõesti külmaks läinud. Isegi varbad hakkasid külmetama, nii et ma loodan nüüd, et nohu ei saa või midagi. Kuskil ühe ajal tuli Kristo Deisile järele ja siis nad võtsid minu ja Liisi ka peale, et saaksime koju minna ja nii pool kaks olingi kodus, aga siis ma olin juba ilgelt väsinud ka. Korraks läksin muidugi arvutisse, aga kuna midagi huvitavat kuskil ei olnud, panin arvuti kinni ja reaalselt kukkusin oma voodisse, sest magama jäin küll mingi üliruttu ja ärkasin kuskil 12 ajal. Aga jah, täna pole midagi plaanis peale lebopäeva, sest pärast eilset pidu ma küll kuskile minna ei viitsi. Ma olin seal küll ainus, kes ei joonud, aga kerge väsimus on ikka peal :D :D :D Praegu aga parem lõpetan selle posti ja panen siia hoopis laulukese, sest enne kahte nädalat vist korralikumat posti jälle ei tule, kui vahepeal just midagi ei muutu ja ma kellegagi kokku ei saa või ise kuskile ei lähe või midagi. Teie aga kuulake laulu ja olge chillid! :)



Sest vahepeal tekkis jälle tuju Daughtryt kuulata ja täna ka. See on siis üks mu lemmikumatest Daughtry lugudest :)

Tuesday, August 12, 2014

Take Everything and Live for the Moment


Tsauki! Kell on juba 0:52, mille järgi võiks arvata, et teisipäev on asendunud kolmapäevaga, aga mina elan endiselt teisipäevas ja kirjutangi selle posti siis teisipäevas olles, sest minu jaoks ei alga uus päev enne seda, kui olen magama läinud ja üles ärganud. Poleks arvanud, et see korralik post nii ruttu tuleb, aga eile õhtul jäin Facebookis Hillega rääkima ning ta teatas, et tuleb Tartu, mistõttu tuli minul ka üsna spontaanne otsus jälle Tartu sõita, sest olin eile õhtul koju jõudes kindel, et minu teisipäev möödub kodus logeledes, aga ilmselt võib hetkega kõik muutuda :D 

Ärkasin siis kella kümnest, kuigi see oli päris raske, sest olin nii poole nelja ajal magama läinud ja siis nägin ka järjekordset debiilset und, mida ma siin praegu ehk kirjeldama ei hakkaks, sest see oli liigagi debiilne. Mõned inimesed niikuinii juba teavad, mis ma nägin, sest neile ma rääkisin. Kui olin ärganud, munesin mõnda aega niisama, pesin pea, panin riidesse ja krõbistasin hommikusöögiks nuudleid. Jõudsin isegi arvutis lühikest aega olla ja siis läks juba kole kiireks, sest pidin jaama jalutama, et bussi peale jõuda. Kui hakkasin majaust lukku panema, lendas minu juures üks herilane, kelle ma kohe endast eemale vehkisin, aga kui juba bussi istusin, oli herilane akna peal ja ma arvasin, et see oli sama herilane ja ta oli mind mingil põhjusel jälitanud :D :D :D :D

Nagu alati, jõudsin kohale suht vara ehk isegi enne kokkulepitud aega, ja jäin lihtsalt Rahva Raamatus ringi vaatama, kuni mõne raamatu isegi kätte võtsin ja neid sirvima jäin mõneks ajaks. Mingi hetk ma kuulsin, kuidas keegi kellegi juuksevärvi arutab ja kui end ümber pöörasin, nägin Sannut ja Laurat, ja läksin siis nende juurde. Siis seisime jälle keset poodi ja ajasime juttu, kuni Sannu märkas, et Laural on midagi põse peal ja Laura korraks ära kadus. Me siis vaatasime Sannuga ringi, aga sellel ajal, kui Laura ära oli, saabusid lõpuks ka Hille ning Helen. Siis läksime edasi Metrosse, kust mina võtsin suitsukanawrapi, Hille, Helen ja Laura praed ning Sannu ei võtnud midagi. Minul oli enda wrapi muidugi eriti lõbus hävitada, sest see kippus kogu aeg pudenema ja lõpuks olin sunnitud endale salvrätiku tooma, kuna mu sõrmed said ka kastmega kokku, aga vähemalt oli see nämma.

Kui Metros käidud, lahkus Helen seltskonnast ja me jäime neljakesi. Siis läksime jõe äärde istuma ning nalja sai päris palju ja juttu sai ka räägitud. Siis aga ilmusid taevasse kurjakuulutavad pilved ning hakkas ladistama, mistõttu me Taskusse läksime ning Sannu Rimisse tahtis minna, et juua osta. Edasi otsisime kohta, kus istuda ja läksime lõpuks Cinamoni juurde laudade taha, kus sai edasi istutud ja pläkutatud, kuni Laural tuli mõte ikka kinno minna. Valitud filmiks osutus siis "Sex Tape", mida Laura varemgi näha oli tahtnud, kuna "Into The Stormi" seansid olid liiga hilised. Jääb see teine film siis mõneks teiseks korraks, sest tuli välja, et ma polegi ainus, kes seda filmi näha tahaks. Kui aga tänasest filmist rääkida, siis minu arust oli see üsna labane ja ma isegi ütleks, et täielik saast. Seal olid küll mõned kohad, kus ma täiega naersin, aga muidu film venis ja vahepeal ma isegi haigutasin. 

Pärast filmi läksime Tavernasse pitsat sööma, sest Sannul oli siis kõht tühi. Võtsime mingi F-tähega algava pitsa... jah, sorry, ma ei mäleta, mis selle pitsa nimi oli, aga see oli hästi juustune ja seentega. Nämm. Saime igaüks täpselt kaks tükki ja paistis, et sellest isegi piisas. Edasi otsustasime Hillele lihtsalt väikse ekskursiooni Tartu peal teha ja jalutasime edasi Toomemäele, sealt edasi tähetorni juurde ja siis üritasime juba tagasi raekoja platsile jõuda. Muidugi sai selle jalutuskäigu ajal ka päris huvitavaid asju nähtud, eriti veel kui Hille juhtis tähelepanu kahele naisele, kes kaksiratsi pingil vastamisi istusid ja tuimade nägudega teineteist jõllitasid. Hetkeks heitsin ka mina neile pilgu ja mullegi tundus, et nad ei pilguta ka. Nad lihtsalt olid. Jap, see oli päris huvitav vaatepilt :D :D :D :D siis jäid meie teele veel paar pinki, millele musta markeriga toredad sõnumid olid kirjutatud, aga ma isegi ei mäleta enam, mis need olid :D 

Varsti jõudsime tagasi raekoja platsile ja kuna aega veel oli, otsustasime ka botaanikaaeda minna. Kuna see ilus paviljon oli vaba, hõivasime kohe selle ja siis tahtsin mina juua, kuid ei suutnud kotist kuidagi enda pudelit leida, enne kui Sannu teatas, et nägi roosat korki ja minagi enda pudeli siis ilusti üles leidsin, kuigi kartsin, et see oli kotist juba kaduma läinud. Botaanikaaiaski saime olla nii kaua, kuni turvamees tuli ja meid sealt ära ajas. Hakkasime siis värava poole kõndima ja kui nägime, et see oli kinni, kartsime juba, et peame üle aia hakkama ronima, aga siiski otsustas Laura väravat katsuda ja kuna see oli ikka lahti, saime ilusti botaanikaaiast välja ja läksime edasi raekoja platsile istuma, kus varsti meiega ka Helen jälle liitus.

Kuna kell oli üsna palju ja ma kartsin, et ei jõua viimasele bussile, hakkasime enne kümmet juba bussijaama poole liikuma, aga jõudsime nii pool tundi varem ja siis sai viiekesi seal bussijaamas lihtsalt seistud ja juttu räägitud, kuni mu buss lõpuks saabus ja ma kõigiga hüvasti jätsin. Siis sai tund aega loksuda, aga bussiaknast välja vaadates märkasin, et taevas on selge ja lootsin näha ka mõnda langevat tähte, mida seekord kahjuks ei näinudki, kuid samas mulle täiega meeldib pimedas sõita ja samal ajal kõrvaklappidest muusikat kuulata. Elvasse jõudes vaatasin ka vahepeal taevasse, kui jaamast koju jalutasin, kuid siis panin ka seda tähele, et kole külmaks hakkab minema. Ka koduteel ei näinud ühtegi langevat tähte, aga taevas oli sellegipoolest ilus ja mulle isegi meeldis niimoodi jalutada. 

Koju jõudes sain teada, et ema oli läinud Sõmerpallu... Yay! Siis läksin enda tuppa, et asjad ära panna ja mugav pidžaama selga ajada, kuid leidsin enda voodilt ühe huvitava raamatu pealkirjaga "Tervise ABC". Ema oli sellest mulle juba varem rääkinud ja nüüd ostiski ta selle mulle ära, kuigi ma erilist soovi ei avaldanud. Siiski leian, et see tuleb kasuks, kuna sain seda juba natuke sirvida ja seal olid rohkem nagu märksõnad pikkade ja põhjalike seletustega. Abiks ikka :) Riided vahetatud, võtsin oma läpaka ja läksin sellega kööki, kuid siis hakkasin vennaga kaklema, kuna ta tahtis mu läpakat laualt maha virutada, sest talle ei meeldinud see, et ma läpakaga köögis olen, kuigi siin on reaalselt kõige normaalsem internetiühendus mu majas. Just tema kiusuks ei kadunud ma kuskile ja lõpuks kadus ta ise oma tuppa, sest vastasel juhul ei oleks ma seda postitust ilmselt enne hommikut suutnud lõpetada. Praegu ka und väga ei ole, aga ma arvan, et nüüd oleks aeg see pikk romaan siin tänaseks kokku tõmmata, sest kunagi ei või teada, millal siia jälle üks korralik pikk postitus ilmub. Praegu võite aga laulu kuulata ja olge chillid! :)




Lihtsalt üks lõbus laul, sest mul on täiega lõbus tuju ja ma kuulasin seda täna Tartusse sõites ka. Kusjuures ma vist mingi kuu aega tagasi või nii avastasin ka selle bändi ja neil on päris palju häid lugusid minu meelest :)

Monday, August 11, 2014

Best Friends Won't Let You Do Stupid Things... Alone


Tsauki! Mu viimane post oli kuuendal augustil ja see oli ka musapost, kuid nüüd saate üle pika aja midagi korralikku ka. Mis ma siis vahepeal teinud olen? Seitsmendal augustil pidasime mu venna kahekümnendat sünnipäeva ja süüa oli jälle nii et tapab. Eriti nämma oli muidugi see kartulisalat, aga sefiiritordist sain oma suhkrulaksu kätte, mis mind täiega hyperiks ja rõõmsaks tegi, kuni üks tore inimene tuli idee peale mulle tünga teha, mis minu arust ikka täiega nõmedaks naljaks osutus. Tahaks ainult teada, kelle idee see oli, aga ma arvan, et keegi mu lugejatest teab seda kõige paremini. Igatahes ma sain päris pahaseks. Enam ma pahane muidugi ei ole, aga see ei tähenda, et ma selle toreda idee autorit endiselt maha ei taha lüüa. Lihtsalt palun ärge tehke enam seda mulle, aitäh! :) Jap, see oli vist kõik, mis ma selle kohta öelda tahtsin.

Nii, kaheksandal ja üheksandal augustil ei teinud suurt midagi peale The Simsi mängimise. Kusjuures mul õnnestus lõpuks ometi endale ilma plaadita mängimise fail tekitada, mis on nagu epic win, sest ma sain Laurale tema Seasonsi plaadi tagasi viia. Samuti lugesin Paper Townsi edasi ja nüüd olen sellega täpselt poole peal. Siiani on täitsa meeldinud, sest raamat on päris mõnusalt kirjutatud ning palju on ka naljakaid kohti. Tahaks teada, kas film tuleb sama hea. Samuti meeldib mulle selles raamatus see Margo tegelane, sest ta on lihtsalt kuidagi nii huvitav. How can you not love her? Eile ei teinud samuti väga midagi, kui välja arvata õhtune poeskäik. Loomulikult õnnestus mul näha ka superkuud ja see suur kuu oli lihtsalt niivõrd ilus. Tahaks uuesti näha. Hiljem läksin välja tähistaevast ka vaatama ja mul õnnestus tervelt kolme langevat tähte näha. Ilmselt lähen millalgi jälle, kui see perseiitide langemise tipphetk on :)

Täna hommikul ärkasin kuskil kella 11 ajal, olles heal juhul ainult kuus tundi maganud. Siis panin riidesse ja sõin ja olin veits arvutis, enne kui bussi peale hüppasin, et Tartu sõita. Kusjuures Tartu jõudes arvasin, et nägin Laurat üle tee minemas ja hakkasin teda Rahva Raamatust isegi otsima. Lõpuks helistasin talle ja sain selgust, et olin ta kellegagi segi ajanud, aga see tüdruk seal tee ääres nägi välja täpselt nagu Laura ja ma vaatasingi, et Laura on juuksed kinni pannud ning päiksekad olid tal ees. Naljakas oli see ikkagi, et ma ta kellegagi sassi ajasin, aga see on see, kui ma igal pool kellegi teisikut näen :D Natuke töllerdasingi Rahva Raamatus üksi ja siis saabus Laura, kellega me akna peale istuma läksime, kuni liitus ka Sannu ja me edasi randa liikusime.

Esialgne plaan oli minna sinna randa, kus me Kata sünnipäevalgi olime, aga kui nägime seal punalippu, siis seadsime enda sammud tagasi ja otsustasime minna Anne Kanalisse, kus ülla-ülla isegi roheline lipp oli. Ilm oli muidugi üsna pilviseks läinud selleks ajaks, kui me Anne Kanalisse jõudsime, aga vees käisime ikka. Minu arust oli vesi suht mõnusalt soe - nagu vannivesi - ja ma olin isegi täitsa õnnelik seal vees, aga ei Laura ega Sannu väga kauaks sinna jääda ei tahtnud ja nii jäigi meie sulistamine üsna lühikeseks. Kuna Laura oli juba enne pakkunud, et pärast võiks kuskile sööma ka minna, siis juhtus minul ja tal olema mäkituju, aga Sannul seda isegi polnud, mispeale ma mõtlesin, et tema on küll haigeks jäänud, sest ta alati tahab mäkki minna. Lõpuks oli ta ikkagi nõus meiega tulema ja võtsime kõik endale Big Mac eined, et neid siis välja sööma minna, aga seal saime esimese vihmasahmakaga õnnistatud. Niigi hästi, et see suur vari seal pea kohal oli :D 

Kui eined söödud, otsustasime laiali minna, aga mu bussini oli veel tunnike aega, mistõttu tegime aega Rahva Raamatus akna peal lobisedes parajaks. Nagu alati, olid meil igasugused kahtlased jututeemad, aga vähemalt oli endal lõbus. Umbes 18:35 läksime bussijaama ning Laura ja Sannu saatsid mu bussile. Kusjuures Nõos oli veel hullem padukas, kui sealt läbi sõitsime, aga siin Elvas ainult pilves ja nüüd vist ainult ladistab, läheb vist tormiks, sest tuul on ka päris kõva ja taevas kurjakuulutav. Peaks toa akna kinni panema ja homme panen ilmselt juuksurisse ka aja, 'cuz I need a friggin haircut. Üle peaks ka enne kooli värvima, aga sinnani on aega. Praeguseks aga panen siia laulukese ja lõpetan. Olge chillid, sest kunagi ei tea, millal järgmise korraliku posti võite saada! :)



Vana lugu, aga kui jätta kõrvale sõnad ja arvestada seda lõbusat meloodiat, siis läheb see tänase päevaga ilmselt kokku küll, kuna meil oli päris vahva :)





Wednesday, August 6, 2014

That's How A Superhero Learns To Fly

Musapost, sest ma ei tea, millal midagi korralikumat jälle tuleb. Also, see on lugu The Scripti uuelt albumilt, mis peaks septembris välja tulema ja ma arvan, et olen jälle vist uue lemmiklaulu leidnud. Ei jõua oodata, millal see album välja tuleb, et teisi lugusid ka kuulata :)


All the life, she has seen
All the meaner side of me
They took away the prophet's dream
For a profit on the street
Now she’s stronger than you know
A heart of steel starts to grow

All his life, he's been told
He’ll be nothing when he’s old
All the kicks and all the blows
He will never let it show
Cause he’s stronger than you know
A heart of steel starts to grow

When you've been fighting for it all your life
You've been struggling to make things right
That’s how a superhero learns to fly
(Every day, every hour
Turn the pain into power)


When you've been fighting for it all your life
You've been working every day and night
That’s how a superhero learns to fly
(Every day, every hour
Turn the pain into power)

All the hurt, all the lies
All the tears that they cry
When the moment is just right
You'll see fire in their eyes
Cause they're stronger than you know
A heart of steel starts to grow

When you've been fighting for it all your life
You've been struggling to make things right
That’s how a superhero learns to fly
(Every day, every hour
Turn the pain into power)

When you've been fighting for it all your life
You've been working every day and night
That’s how a superhero learns to fly
(Every day, every hour
Turn the pain into power)

Every day, every hour
Turn the pain into power
Every day, every hour
Turn the pain into power

She's got a lions in her heart
A fire in her soul
He's a got a beast in his belly
That's so hard to control
Cause they've taken too much hits
Taking blow by blow
Now light them up, stand back, watch them explode

She's got a lions in her heart
A fire in her soul
He's a got a beast in his belly
That's so hard to control
Cause they've taken too much hits
Taking blow by blow
Now light them up, stand back, watch them explode

When you've been fighting for it all your life
You've been struggling to make things right
That’s how a superhero learns to fly
(Every day, every hour
Turn the pain into power)

When you've been fighting for it all your life
You've been working every day and night
That’s how a superhero learns to fly
(Every day, every hour
Turn the pain into power)

Every day, every hour
Turn the pain into power

Oh yeah....

Every day, every hour
Turn the pain into power

Ooh yeah
Woah

When you've been fighting for it all your life
You've been struggling to make things right
That’s how a superhero learns to fly