B nagu Bingo

Terekest! Ongi pikk päev selja taga ning nüüd võin rõõmsalt oma neli päeva kestvale mõnusale nädalavahetusele vastu minna. Veel eile öösel enne magamaminekut sain teada farmakoloogia eksami tulemuse, kuigi õppejõud oli lubanud algselt reede õhtuks meie tööd ära parandada ja tulemused ÕISi panna. Hea, et ta seda kiiremini tegi, sest ma olin isegi kergelt üllatunud, kui nägin, et olingi eksami hindeks B saanud. Jah, ma arvasin alguses, et ainult pooled küsimused läksid täppi, sest ainult pooli ma teadsin, ülejäänud poolte küsimustega panin täiega bingot, aga ma olen rahul enda B-ga, sest seda ma saada lootsingi. Täna ärkasin siis poole kuuest, et poole üheksaks praksi jõuda. Jah, kahju, et 6:40st järgmise bussiga hiljaks oleks jäänud, aga see oli siis kirurgia praks ja koos 3. rühmaga. Mina harjutasin siis põhimõtteliselt haavade puhastamist ja olin suht niisama chill. Mu kursaõed siis võtsid nukkudel parukaid ära ja vaatasid neid, sest uued nukud ikkagi ja üks vanemat inimest kujutav nukk nende seas. Tema oli ilma parukata eriti naljakas ja kui mu kursaõed tal pidžaama eest lahti tegid, siis oli tal isegi lamatisi näha. Päris lahe tegelikult.

Pärast praksi tuli silmahaiguste seminar, kus kuulasime ettekandeid ja siis rääkis õppejõud veel juurde. Selles seminaris hakkas aga magamatus end kõvasti tunda andma, kui mulle haigutus peale tuli ja ma kohe kuidagi ei suutnud seda tagasi hoida. Õnneks sai seminar varem läbi ning siis läksin kohvikusse sööma. Tahtsin moonisaia, aga selleks ajaks oli moonisai otsas. Üldse on selle söömisega nii, et pärast kahtteist peab sul väga vedama, kui saiakest tahad. Siis võtsingi lihapiruka ja porgandipiruka ja juurde veel friikad viineriga ning sain kõhu täis. Siis läksin üles arvutiklassi, kuna nakkushaiguste loenguni oli aega ja mul enda arvutit ka kaasas polnud ning aega tuli kuidagi ju parajaks teha. Kuskil enne kahte otsisin üles Gerda ja Sigridi ja siis jäin nendega lobisema, kuni koos nakkushaiguste loengusse läksime. Noh, selle loenguga oli üldse nii, et esimesed 45 minutit ma kuulasin ja siis hakkasid silmad kinni vajuma. Lasingi silma nii paariks minutiks looja, kuid katsusin ikka midagi tähele ka panna, kuna selles aines tuleb töö ja seal ei või iial teada, mis hindeks saad, sest see õppejõud armastab üliõpilasi tihti küsimustega alt tõmmata. Tahaks ikka A-d, mitte E-d. 

Pärast nakkushaigusi tuli päeva viimane seminar - kõrva-, nina- ja kurguhaigused. Seal siis pidime ette valmistama infovoldiku ning väikse rollimängu tegema, nii et sai näidelda. Ütleks, et ma olin närvis, aga kui ette läksin Railiga, siis hakkasin end mugavamalt tundma ja nagu läksingi täitsa õe rolli sisse, kes pidi patsiendile seletama tema haigust ja soovitama mingit ravimit. Panin targa jutu maha ja õppejõud ka ütles, et hästi tehtud, kuigi teiste kallal ta natuke nokkis ka. Kui kõik oma näitlemised ära olid teinud, lasi õppejõud meid koju - ehk siis nii tunnike-poolteist varem ehk poole kuue ajal juba. Esialgu mõtlesin küll, et sõidan punase bussiga kesklinna, aga kuna mul oli niikuinii kõvasti aega, otsustasin jalutamise kasuks. Mõnus oli hämaratel Tartu tänavatel jalutada, kõrvaklappides mängimas Lana del Rey. Samas terve see aeg tundsin peavalu ja bussijaama jõudes oli nii halb olla, et mõtlesin, et kukun kohe-kohe kokku. No põhimõtteliselt pea lõhkus valutada, ma tundsin end nõrga ja väsinuna ning silme ees kõik virvendas. Õigel ajal jõudsin bussijaama ja hea, et seal piisavalt vabu pinke oli, kuhu maha potsatada. Siis paningi empeka kinni ja võtsin ibuprofeeni. See võttis peavalu ära, aga ikka oli nõrk olla ja nii läksin enne bussi peale minekut veel sealt putkast läbi, et endale midagi magusat osta. Võtsin siis ühe Lioni ja valge KitKati ja kui need ära sõin, tundsin end enam-vähem inimesena - ei mingit peavalu ega nõrkust ja väsimust. 

Nüüd on ka suht enam-vähem olla, aga süüa tahaks ja sarjad said nüüd ka ilust laadima. Olengi PLLi kolm viimast osa nägemata jätnud, sest õppida oli vaja, aga nüüd on mul aega need ning The Originalsi ja SPNi uus osa ära vaadata, foorumites passida ja ehk isegi gife teha. Mõtlesingi, et jagaks siin ka enda gife ja lõpetaks iga blogiposti (või mitte päris iga) laulu asemel hoopis mõne gifiga, mille olen teinud, nii et alustangi seda siis nüüd. Oh jah, täna oli küll palju juttu ja vahelduseks tuli ka pikk post, aga nüüd ma siis lõpetan selle postituse gifiga nagu juba mainitud. Olge chillid!

Selle gifi kvali pole kõige parem, kuna ka video kvaliteet polnud väga kiita, aga siin ta on. Selle tegin kunagi umbes kuu aega tagasi, kui tekkis jälle tuju gife meisterdada. Loodan, et meeldib :) ja minult võib alati gife küsida - teen hea meelega, kui saadad video või ise mingi toreda video leian :)

Kevad hiilib ligi...

Hello! Enda nädalavahetuse saatsin mööda õppides ja täna oligi siis see kaua kardetud farmakoloogia eksam. Ärkasin siis pool kaheksa ega saanud pool ööd und, sest igasugused raviminimetused tulid pähe ja üldse oli võimatu magama jääda, aga eksamile läksin kummaliselt hea tujuga. Eksam oli siis valikvastustega ja küsimused väga hullud polnudki, kuigi vahepeal tekkis ikka selline tunne, et ma panen täiega Bingot. Siis oli kolm arvutusülesannet ja vastused tulid kõigil välja, loodan et ka õiged ja siis loodan ma ka seda, et saan vähemalt B ära. Töö lõpetasin umbes tunni ajaga ja äärepealt unustasin nime peale panna :D :D :D Siis jalutasin seda mõnusat kevadist ilma nautides kesklinna ning avastasin, et olen Itilt sõnumi saatnud. Saatsin siis sõnumi vastu ja tulin 12:20 bussiga koju. Sama bussi peale sattus ka mu vend ja me jõudsime ühel ajal. Siis jalutasin mõnda aega koera ja eks nüüd siis tuleb väike puhkus õppimisest teha. Blogipost sai aga nii lühike kui ta sai, nii et lõpetan. Olge chillid! :)

Jälle üks nädal üle elatud...

Tere, kallikesed! :) Kui ma peaks praegu enda hetkelist enesetunnet kirjeldama, oleks see kirjeldatav ühe suure ja sügava ohkega, sest see nädal on olnud kurnav ja ilmselt teisipäevani mu mõtetes muud polegi kui see farmakoloogia. Täna sain igatahes kümneni magada ja siis tuli toimetama hakata. Jõudsin hommikul natuke arvutiski olla ning kodust välja läksin veidi enne kahtteist, et bussi peale jõuda. Kooli jõudsin tunnikese varem enne seminari ja siis läksin istusin raamatukogus arvutis ning mängisin igasuguseid mänge, sest muud polnudki väga teha. Siis tuli sisehaiguste seminar, kus oli kaks ettekannet ja viktoriin. Viktoriini tegime nii, et jaotasime end võistkondadeks ja minu võistkond võitis, sest me saime kõik vastused õiged :D :D Sisehaigused läbi, saime koju, sest kirurgia jäi ära. Siis hakkasingi kesklinna jalutama ning käisin kaupsis, et koju midagi süüa osta. Seal nägin, et peale Hershey's šokolaadi on seal veel neid Butterfingereid, mida kunagi English Campist sai osta. Võtsin siis endale ka ühe Butterfingeri ja sõin selle bussijaamas ära. Nämma. Ma loodan, et varsti tuleb Reese's ka Eestisse, sest Oreo, Hershey's ja seesama Butterfinger meil juba on :) Muidugi mitte kõikjal, aga tuleb lihtsalt osata otsida :) Koju tulin siis 17:25 bussiga ja nüüd rohkem midagi väga jutustada polegi, sest mu päev on ikka üsna igav olnud. Lõpetan parem ja hakkan farmakoloogiaga edasi tegelema. Olge chillid! :)

I'm Tired of Thinking

Hello! Päris raske on hakata meelde tuletama, mida ma täna üldse tegin, aga eks ma üritan siis midagi kirja saada. Ärkasin kuskil poole kaheksa ajal ja siis sõin mõned juustusaiad ning passisin niisama tühja, kuni enda ema ja tema kihlatuga sama bussi peal Tartu sõitsin. Siis tuli sisehaiguste seminar, mis oli suht mõttetu, sest seal oli kellelgi jälle ettekanne ja suht midagi ei teinud ka. Samas sain kätte diabeedi töö ja sellel ilutses 95% ja hinne A :D vaatasin õendusplaani ka ning enda üllatuseks sain sealt maksimumpunktid, valikvastustega panin veits pange. Pärast sisehaigusi tuli kirurgia, kus me kirjutasime tööd. Noh, ütleks et see töö oli ka väga imelik ja ma ei oska arvata, mis sealt tuli, aga ehk oligi asi minus, kuna ma õppisin nii vähe ja ma olen üldse sellest õppimisest ja nendest töödest juba nii ära tüdinenud. 

Kirurgia töö tehtud, jäi enne nakkushaigusi tunnike vaba aega ja siis sõin endal kõhu täis ning jõudsin natuke aega arvutiklassiski istuda. Siis tuli minna nakkushaiguste loengusse ja seal ma ka rohkem tukkusin ning ootasin, et see tund juba läbi saaks. Kui tund läbi, hakkasin kesklinna jalutama ning see mõnus kevadine päikesepaisteline ilm tegi tuju kohe paremaks ning jalutuskäigu nauditavaks. Jõudsin siis poole viieks kesklinna ja istusin 16:50 bussi peale. Nojah, see oligi terve mu tänane päev, sest juttu mul rohkem pole :D Üritan vist farmakoloogiaga tegelema hakata ja lõpetan selle blogiposti. Olge chillid! :)

And We Gonna Let It Burn

Hello! Ei oskagi nagu kuskilt alustada, aga eks teen siis otsa lahti. Ärkasin poole seitsme ajal, kuigi oleksin hea meelega edasi maganud. Siis sõin kausitäie helbeid, kuni läksin bussi peale. Imelik oli tänase hommiku juures see, et mul oli kuidagi nii tuim ja emotsioonitu tunne ja ma ei teagi, miks ma end nii tundsin. Esimene loeng oli siis silmahaigused, kus polnudki väga midagi uut ja me Mariliniga vallutasime, nagu ikka, tagumisi ridu. Loeng lõppes kõvasti varem kui oleks pidanud ja nii jäi meile tund aega söömiseks. Läksimegi siis Mariliniga kohvikusse ja võtsime kumbki friikartulid, mina võtsin juurde veel kapsapiruka ja moonisaia, sest juba loengus oli mul moonisaia isu. Kõht täis söödud, istusime niisama arvutitega kohvikus nagu mingisugused noliferid ja 11:45 hakkasime loengusse minema. Pidi nagu infotund olema, aga tegelikult tulid arstitudengid meile vaktsineerimisest rääkima ja siis rääkisid nad ka seda, mida meile juba mujal on räägitud. Õnneks sai see ühe ajal läbi ning võisin täiesti rahulikus tempos hakata kesklinna jalutama, sest see oli kindel, et ma 14:35 bussile jõuan.

Kuna maas polnud enam libedat plöga, jõudsin kesklinna 40 minutiga ja loomulikult suutsin kohe kokku joosta Triinuga. Kusjuures mul oli juba kesklinna jõudes tunne, et ma jooksen kellegi tuttavaga täna kokku ja täpselt nii juhtuski - Triin ootas Hansakeskuse juures bussi ja kuna tal oli aega, siis jäime natukeseks rääkima. Nüüd märkasin minagi seda, et ta on oma juukseotsi blondeerinud :D :D Igatahes kaua ei saanudki rääkida, sest varsti tuli buss number seitse ette ja Triin läks selle peale ning mina bussijaama. Kuna mu bussini oli ikka veel kõvasti aega, passisin mõnda aega seal, kuni arvasin, et peaks midagi suhkrut sisaldavat jälle sööma, kuna mul oli hull magusaisu. Läksingi siis sinna putkasse ja võtsin endale ühe Twixi, enne kui kümnenda platvormi juurde jalutasin. Sain šokolaadi enne söödudki kui buss ette tuli ja eks nüüd tuleb jälle kirurgia ning farmaga tegelema hakata. Blogiposti aga lõpetan tänaseks. Olge chillid! :)

Just Another Monday

Tere, kallid sõbrad! Ongi alanud uus nädal. Niisiis eile käisin vanaemaga šoppamas ning sain kaks paare uusi pükse ja ühe T-särgi. Pärast läksime veel kaupsi ja kui nägin, et nad müüvad Hershey's šokolaadi, lendas seegi kohe korvi. Ma arvasin, et sellega on nagu Oreoga, et Eestis igal pool ei müüda ja kui müüaks, siis õnnelik juhus. Igatahes eilsest rohkem rääkida ei ole, nii et tänase juurde. Ärkasin siis kaheksast, sõin ja pakkisin oma asjad ning siis sõitsin buss number seitsmega Maarjamõisasse. Jah, mul on nüüd piletid ka, kuigi ma eelistan jalutamist. Täna ei viitsinud enda suurte kompsudega lihtsalt jalutada. Siis tuli asendravi praktikum Maie Timmiga. Okei, ma ütleks, et see tund oli jube, aga esimesel tunnil kordasimegi ergonoomika võtteid ja siis sain teada, et selle peale tuleb ka arvestus, kuigi ainult kaks praksi ongi o.o Miks see tund aga nii jube oli, oli see, et see õppejõud meid ainult peedistaski, et me nii laisad ja lollid ja midagi ei oska. Ma isegi hakkasin end idioodina tundma ja veel rohkem kardan ma nüüd seda arvestust, ehkki aeg-ajalt oli ka soov seda õpetajat padjaga visata :D Tund lõppes pool kaks ja see oli ikka täielik kergendus, kuigi närvid on küll tänasest päevast ikka suht läbi.

Noh, buss number viiega sõitsin igatahes kesklinna ja siis ei hakanudki pikalt kuskil munema vaid läksin kohe bussijaama 14:35 bussi ootama. Kaua ootama ei pidanudki, ainult natukene ja siis sain bussi peale ja nüüd olen siis tagasi kodus. Üksi. Hiljem hakkan vist kirurgia ja farmakoloogiaga tegelema, aga praeguseks lõpetan siis selle niigi lühikese posti. Olge chillid! :)

Friends Don't Let Their Friends Do Stupid Things... Alone

Terekest, mu kallid sõbrad! Eile oli selline tore päev, kui ma olin tehnoloogiast päris kaua eemal ja seega ei saanud ma ligi ka blogile, kuid kompenseerin selle siis ühe eriti pika postiga. Eile ärkasin juba kuuest ning hakkasin mingit totakat viisi ümisedes enda hommikusi toimetusi tegema, kuni tuli aeg minna bussi peale. Siis sain koolis natukene arvutis olla ja läksin lõpuks neuroloogia seminari, kus natuke nalja ka sai. Nimelt pidid Anni ja Karolin ettekannet ka tegema, aga kui me ütlesime õppejõule, et nad puuduvad, siis õppejõud kohe:"Põrsad." :D :D :D Siis tegin mina enda ettekannet ja ma ütleks, et see läks hästi ning õpetaja kiitis seminari lõpus ikkagi meid kõiki, öeldes, et me oleme nii tublid.

Pärast seminari oli mul natuke aega ja siis läksin kohvikusse ning hakkasin Skype'is Kataga rääkima, kuni tuli kirurgia praks. Kirurgia praksis tegime siis steriilse laua katmist ja siis näidati ette seda ka, kuidas puhastada mädast haava. Ütleks, et sain targemaks, kuid lähenevat farmakoloogia ja kirurgia eksamit ma kardan, eriti veel kirurgia eksamit, kus väiksemgi steriilsuse rikkumine põhjustab läbikukkumise. Kirurgiast saime varem minema ja siis hakkasin kesklinna jalutama, kus varsti Kataga kokku sain. Siis käisime poes ja kuna bussini oli aega, tegime Rahva Raamatus enda aega parajaks ning poole nelja aegu liikusime platvorm 9 juurde ning varsti liitus meiega ka Sannu. Bussi peal sai jälle igasugust hullu juttu ajatud ja kui jõudsime Ilmatsallu, helistas mulle Madis, kes head sõbrapäeva soovis. 

Kui Iti juurde jõudsime, jooksis vastu Sofi, kes hüppama hakkas ja üldse õnnelik oli. Mina tulin koridoris saapapaelu lahti sidudes välja aga huvitava sõnaga, milleks oli "saapaepideemia" :D :D :D Siis istusime natuke aega Iti toas ja rääkisime niisama ning vahetasime sõbrapäevakinke, seejärel sai Aliastki natukene mängitud, enne kui süüa tegema hakkasime. Tegime siis muffineid, seeni sinihallitusjuustuga ning banaane maapähklivõi ja šokolaadiga. Kõik said nii nämmad ja nagu alati, ei jõudnud me neid kõiki ära ka süüa. Poole üheteistkümne ajal jalutasime veel õues Sofit ja siis hakkasime filme vaatama. Jõudsime ära vaadata Step Upi esimese ja teise osa, kuni ma ära vajusin ja siis me kõik magama läksime.

Hommikul avasin ma silmad pannkoogilõhna peale ja nägin, et Iti oli juba ammu riides ja tõenäoliselt varem üleval ka juba, kuigi ta oli voodise tagasi tulnud. Siis helises Sannu telefon ja ma isegi kuulsin, kuidas ta ema kurjal häälel ütles, et tuled 13:55 bussiga, mitte 18:10ga, aga Sannu oli ikka täiega rebel ja ei läinud selle bussiga, vaid vaatas meiega Step Upi kõige viimast filmi, mida mina nägin kusjuures esimest korda. Mulle täiega meeldis see film. Siis kuulasime muusikat ning tegime isegi seda, et Iti pani mingi foorumi tegelase laulu ja me pidime ära arvama, loomulikult arvasin ma enamiku ära, seda küll esitajate mõttes, sest laulude pealkirju ma ikka ei teadnud. Tartusse tagasi saime hoopis Mammuga ja kui me Sannuga bussijaamas maha saime, helistas talle Triinu, kes ta Metrosse kutsus ja siis kutsus mind ka kampa.

Ootasimegi siis natukene bussijaamas ning läksime siis Triinu ja Sannuga Metrosse. Mina võtsin endale jälle friikartuliprae ja sain sellest kõhu nii täis, sest see praad on tõesti suur. Kui oma kõhud täis sõime, läksid Sannu ja Triinu poodi ning mina tulin edasi vanaema juurde, kuhu ma nüüd esmaspäevani jään. Oleks maja ees selili ka käinud, sest seal oli nii libe. Nüüd siis leian, et oleks aeg see blogipost lõpetada ja täna isegi lauluke panna, kuna rohkem juttu nagu ei ole. Olge chillid! :)

Seda kuulsime siis Metros ja kuna mulle täiega meeldis see laul vahepeal ja pole pikka aega kuulanud ka, siis mõtlesin, et see sobib tänaseks lauluks ülihästi :)

Almost Friday

Hey there, cutiepies! Ma ei tea, miks ma arvan, et täna tuleb pikem post, aga eks seda näha ole. Üles tulin täna poole kuuest, olles nii varajaste hommikutundide kohta kohe ebatavaliselt ergas. Siis pesin pead ja sõin kausitäie helbeid, kuni tuli aeg minna bussi peale. Täna oli eriti mõnus bussi peale jalutada, sest terve tänav oli kottpime. Ei tea, kas Elva linn hoiab tänavavalgustuse pealt jälle raha kokku? Ma igatahes kartsin, et astun mingi eriti libeda koha peale ja maandun tagumikuga poriloiku, kuid õnneks nii ei juhtunud ja bussi peale jõudsin ka väga täpselt. Bussisõit oli ka muidugi omamoodi mõnus, sest kui me hakkasime Nõo lähedale jõudma, nägin, et sõidame rongiga võidu ning võitjaks jäi rong, kes kohe väga palju äkki ette spurtis. Kooli jõudes läksin lebolasse ja mängisin Flappy Birdi, sest seminar pidi alles üheksast algama ja mul polnud midagi targemat ka teha. Flappy Bird on omamoodi tore mäng, kus sa pead klikkima, aga linnuke ei jõua lennata ja ta kas alati kukub või lendab peaga vastu posti. Mu maksimaalne skoor ongi üks ainuke punkt, aga see mäng tekitab hasarti :D :D 

Niisiis oli kaks sisehaiguste seminari järjest, kus rääkisime reumast ja reumatoidartriidist ning saime järjekordse kodutöö osteoporoosi ja osteoartroosi peale. Nimelt saadab õppejõud meile tabelid, mis me ära peame täitma ja nagu üldse ei viitsi enam, sest farma eksam on varsti tulemas ja tahaks nagu sellele nüüd ka rohkem keskenduda. Siis jäi natuke aega farma seminarini ning ma ei suutnud vastu panna kiusatusele jälle kohvikust moonisaia võtta, sest need on lihtsalt nii nämmad. Kuna see seminar pidi samas ruumis toimuma, jättis õppejõud meile ukse lahti ja siis Kärka ja veel keegi lasid loengumaterjalid Google translate'ist läbi ning panid siis selle, et ta ise ette loeks ja oi kui palju nalja sellega sai. Hakkangi vist niimoodi eksamiks valmistuma :D Seminar ise oli ka muidugi omamoodi, sest seekord tegime kuldvillakut ja minu rühm võitis :D jap, ma pole eksamikski õppima hakanud, aga tuleb välja, et meil tarkpead koos ikka, võiks vabalt farmatseudid ka olla :D Siis tegid Marta ja Liisa oma ettekannet ja poole ettekande pealt hakkas Liisa naerma ning meilgi oli sellega nalja laialt, sest Marta rääkis need slaidid siis ise ära, kuni Liisa oma naermised ära naeris :D :D :D 

Natuke pärast poolt kahte olime vabad ja ma võisin alustada oma jalgsimatka kesklinna. Ma ei teagi, kui kaua ma kõndisin, aga just siis, kui ma linna jõudsin, oli Iti buss ära läinud ja üle tee minnes jalutas mulle vastu Triin, keda ma ka ikka väga kaua näinud polnud ja kohe esimese hoobiga äragi ei tundnud, kuni ta lehvitas ja jalutas ise juurde :D Temalt kuulsin, et Iti jäi bussist maha ja ta on Sannuga Taskus, aga ta ise oli kuskile minemas. Sain siis kerge kallistuse ja läksin Taskusse Sannut ja Itit otsima, kuni nad WC-st ka leidsin :D :D Siis käisime poes ja istusime maha, sest Iti ootas 15:45 bussi ja minu algne plaan oli jõuda 15:25 peale, millest mina omakorda maha jäin, sest jäin liiga kauaks sõbrannadega lobisema :D :D Igatahes jõudsin ma 15:50 peale ning juhtuski nii, et minu ja Iti bussid tulid enam-vähem samal ajal ette ja laiali me läksimegi.  Kusjuures mul on ikka erakordselt hea tuju ja selline energialaks, et oi-oi-oi. Tuleb vist seda ära kasutada ning neuroloogia ettekandele viimane lihv anda ja siis natukene farmakoloogiat vaadata ning mööda foorumeid kolada. PLLi vaatan ka kunagi ära, aga hetkel lõpetan posti. Olge chillid! :)

Oh My God, My Hair Is So Red!!!!!

Hello, my darlings! On vist kolmapäev, aga mul on nii esmaspäevane tunne, sest neli päeva nädalavahetust (loe: laupäev, pühapäev, esmaspäev, teisipäev) on lõpuks mööda saadetud. Selle aja jooksul ei teinudki midagi väga erilist, aga eile mäkerdasin selle värviga, mis tookord ostetud sai, kui ma Itiga juhuslikult Taskus kokku põrkasin. Ei, see ei jäänud lillakas ega ka mitte päris selline nagu karbil. See jäi selline tumepunane ning teatud valguses paistab ta isegi punakaspruuniga või on sealt natuke seda roostevärvi näha, aga ma ei tea, mulle meeldib :) it's pretty. Tänane koolipäev algas aga üheksast neuroloogia seminariga, kus ma otsustasisn ettekannet ikkagi mitte veel teha, sest ma tahan seda jälle natuke täiendada ja seega läheb töö ettekandmisele ilmselt reedel :D Siis tuli nakkushaiguste seminar, kus räägiti gripist ja ma üritasin kuulata ka, ehkki mu mõtted olid rohkem sisehaiguste viimasel tööl, mis pärast seda seminari tuli. Noh, töö tundus suht lebo ja mul pastakas kogu aeg käiski, ma isegi ei mõelnud, kui küsimustele vastuseid kirjutasin, sest ma teadsin, mida kirjutan ja need tulid nii ilmselgelt, et ma julgen loota, et sealt võib isegi A tulla, kui just õendusplaan mu punkte jälle nii alla ei kisu, et heal juhul piiripealse B saan :D Aga B-ga olen ma ka rahul, jap :D 

Kui ma töö ära andsin, oli kell kaks läbi millegagi ja siis viisin sisehaiguste raamatu raamatukokku tagasi ning hakkasin kesklinna jalutama. Kuna maas on mingi libe ja märg plöga, läks mul selle jalutamisega kauem, aga ma joppasin Pauluse kiriku juurde täpselt sellel ajal, kui Iti buss sealt mööda hakkas sõitma ja seekord õnnestus isegi lehvitada ning sain lehvituse vastu ka :D Siis käisin taaskasutuskeskusest läbi ja kuna seal midagi polnud, läksin Zeppelini, et sõbrapäevakinke hakata vaatama. Jah, Kelly teeb sellel aastal sõbrapäevakingitusi, endal näpud põhjas :D Seal sai siis mõnda aega šopatud ja neljast jõudsin bussijaama ning tulin koju poole viiese bussiga. Nüüd siis vaja homseks hakata kursaõe referaati retsenseerima ja veel sisehaigustes ühte pisemat kodutööd tegema ja siis katsuma juba farmakoloogiat ka vaatama hakata. Aga noh, kuna mul rohkem midagi rääkida ei ole, siis tänaseks lõpetan. Olge chillid! :)

Such A Long Week

Hei, semud! Ongi käes nädalavahetus, mida ma nii pikisilmi ootasin, sest selja taga on pikk, raske ja väsitav nädal. Noh, täna sain siis magada poole kümneni ja nägin mingit väga ulmelist unenägu. See oli umbes selline, et mina ja paar mu sõpra (kahjuks ei mäleta, kes need olid) hakkasime minu juurde minema ja nägime, et pea kohal lendavad mingid lennukid, mis tulistavad laserkiiri. Igatahes need laserkiired ei tapnud kedagi, vaid moodustasid justkui mingisuguse võrgustiku, mida puudutades sattud automaatselt jälgimise alla ja pead olema ettevaatlik iga sõnaga, mida ütled. Noh, see oligi mingi osa, mida ma mäletan, sest edasi ma enam ei mäleta. Anyways, jõudsin hommikul jälle arvutiski olla, kuni bussile läksin ja kooli jõudes kohe Mariliniga kokku sain, sest jõudsin tund aega varem. Siis istusime kohvikus ja rääkisime ja siis raamatukokku, sest mul oli paari raamatut vaja. Raamatud käes, läksime farma loengusse ja sealt saime nii poole kolme ajal ära.

Jäin jälle mõtlema, kas jõuan 15:25 peale või mitte, aga otsustasin siis jälle kõndida nii kiiresti kui vähegi saan ja mu uus rekord on jalgsi kesklinna 30 minutiga :D ma lähen vist järjest paremaks selles :D Niisiis juhtuski jälle nii, et pidin oma bussi mõnda aega ootama ja siis sain peale ka. Nüüd panin TVD laadima ja tahaks mingi aeg uue osa ära ka vaadata, aga juttu rohkem pole ja nii lühike see post saigi. Olge chillid ja nautige nädalavahetust! :)

Hey, Soul Sister!

Hello! Juhtus, et jõudsingi alles nüüd koju ja sain blogile ligi. Aga noh, kui tänasest rääkida, siis ärkasin nii 7:45 ja tegin oma hommikusi toimetusi, kuni poole kümnese bussiga Tartu sõitsin ja kooli jõudes kohe Marilini üles leidsin, kes hoolega nakkushaiguste tööks kordas. Võtsin siis mina ka oma õpiku lahti, et viimased asjad veel üle vaadata ja Mariliniga läbi arutada, et paremini meelde jääks. Töös oli siis viis valikvastustega küsimust ja mulle siiani vähemalt tundub, et see oli täiega lebo, kuid üks küsimus ajas mind siiski segadusse. Loodan siiski, et sain vähemalt B ära, sest hinnet praegu ei tea ja ma oleks suht pettunud, kui mul oleks jälle mingi C, D või E, sest ma täiega õppisin selleks tööks. Hinnet hetkel ei ole, aga loodan, et tänase päeva jooksul see sinna tekib, kuna see õppejõud parandab tavaliselt samal päeval tööd ära ja siis samal õhtul peaks hinded teada saama. 

Töö tegin ära nii 15 minutiga ja siis juba kohvikusse friikartuleid sööma ning pärast seda veel raamatukokku arvutisse, kuna ma enda arvutit kaasa võtta ei viitsinud. Siis olin natuke arvutis ja tuli sisehaiguste seminar, kus olid täna ettekanded ja tegin ära ka enda ettekande. Sain teada, et referaadis olin kogemata topeltviitamist kasutanud ja mõnest kohast olid viited puudu, aga midagi õnneks uuesti tegema ei pea. Nende ettekannete pärast läks seminar ka üle ja alles siis, kui olin lahti saanud, sain Itilt sõnumi. Noh, poole kolmeks ma küll bussijaama ei jõudnud, aga umbes sellel ajal olin juba Riiamäele jõudmas oma pisikese jalutuskäiguga koolist kesklinna, mida ma nii väga armastan. 14:45 olin kesklinnas ja siis kohe Rahva Raamatusse, et Sannuga kokku saada.

Eile küll mõtlesime Frozenit vaatama minna, aga kuna kinopiletid on kallid ja meie rahaline seis on selline, nagu ta on ja parem oleks mitte raisata, siis seekord kinno ei läinud. Kõigepealt vaatasime niisama New Yorkeris ringi, et mis uut on ja siis trampisime üles Lossi tänavale, sest Sannu tahtis näha seda maja, kus tal uus aine olema hakkab. Oi jah, sinna Lossi tänavale minek on ka selline, et kui mäest üles jõuad, ajab ikka hingeldama küll + libe oli ka :D Ma oleks  täna isegi Riiamäelt kesklinna jalutades kaks korda pikali kukkunud, aga suutsin õnneks püsti jääda. Seal käidud, tulime alla tagasi ja kuna nälg oli, läksime Metrosse sööma. Sannu võttis siis wrapi ja friikad ja kuna ma ise olin ka näljast nõrkemas, võtsin friikad viineriga. Noh, peaks ütlema, et Metro friikad on kordades paremad kui need soolast kubisevad mäki friikad ja neid on palju rohkem ka. Sain küll kõhu täis. Siis sai igast lolli juttu ajatud ja ühel hetkel hakkas Sannu nii luksuma, et tal tulid pisarad silma  :D :D samas minul hakkas jälle ninast verd jooksma, kuid suutsin leida taskurätiku. Sannu läks siis vetsu ja kui ta tagasi tuli, siis ta enam ei luksunud ning saime oma toidu lõpetada. 

Siis jalutasime Taskusse ja istusime natuke seal. Andsin Sannule oma sisehaiguste referaati lugeda ja ta paistis seda ikka väga huviga lugevat :D :D. Siis tegi Sannu ettepaneku Rimisse minna, aga veel enne käis ta automaadi juures ja ma passisin niisama kõrval. Rimist võtsime magusat, mina siis Marsi ja Sannu Bounty, sest ta nägi unes, et sõi Bountyt, ja läksime bussijaama sööma, kuna mu buss pidi varsti ette ka tulema. Igatahes ajasid meie šokolaadid meid jooma ja minul sai vesi otsa. Välja minnes ei pidanud ka kaua ootama, kuni mu buss ette tuli ja siis me hüvasti jätsime. Nüüd katsun siis foorumlane jälle olla ning enda sarjade uued osad ka ära vaadata. Tänaseks aga lõpetan. Olge chillid! :)

Miks just see lugu: Ma tean, et ma olen seda lugu ka siia mitu korda pannud, aga täna kuulsime seda Metros ning ma olin jällegi täiega fangirl mode'is ja Sannu ütles, et ma ikka paneks selle laulu täna blogisse ka. So, here it is.

Time Flies Like An Arrow. Fruit Flies Like A Banana

Hello! Kuna mu nädal on siiani olnud küllaltki tihe, on ka midagi, millest kirjutada. Täna sain magada nii poole kaheksani ja siis veel hommikul mõnda aega enne bussi peale minekut arvutiski olla. Kooli jõudes algas siis kohe kirurgia seminar, kus mul oli ettekanne ja üllataval kombel olin ma ikka väga rahulik ega puterdanudki ja noh, muidugi ütles õppejõud seda, et slaidid olid väga informatiivsed ning hea oli see, et polnudki nii tihedalt teksti ühe slaidi peal koos. Tunni lõpus saime teha veel seda, mida vist iga õendusüliõpilane vihkab - õendusplaani. Kui ma praktikal olin, siis haiglas ei näinud ma seda kordagi, et mingisuguseid õendusplaane tehakse ja ma ise ka ei tea, milleks see siis vajalik on, kui haiglas ma seda ilmselt tegema ei hakka. Kui seminar läbi sai, läksin kohvikusse, sest kõht oli nii tühi. Võtsin endale siis selle hea moonisaia ja kapsapiruka ning esimene nälg saigi kustutatud.

Saiad söödud, panin kitli selga ning tipa-tapa ühika esimesele korrusele praksi. Tänane tund oli siis palatis 103, kui ma õigesti mäletan. See ruum oli väiksem, aga seal olid voodites patsientideks uued nukud, kellel olid päris juuksed. Nojah, esimene kursus ei pea vähemalt kiilakatel nukkudel enam pead pesema nagu meie veel aasta eest :D Oli siis kirurgia praks ja täna õppisime stoomide hooldust ja stoomikoti pealepanekut. Meile näidatud õppefilmist tundus see küll keeruline, aga kui ise läbi hakkasin tegema, siis minu meelest oli see üks lihtsamatest asjadest, mida me seni õppinud oleme ja seal ei olnud seda hirmu, et rikun steriilsust või midagi, sest see oli juba paranenud stoomi hooldus ja erilist steriilsust ei nõutudki. Saaks eksamil ka selle pileti, oleks super. 

Praks sai läbi kuskil poole kahe ajal ja kuna mul oli 2-eurone münt, otsustasin seekord jalutamise asemel bussiga kesklinna sõita. Olin just Taskusse jõudnud ja teel SEB automaadi poole, et viiekas välja, kuni samal ajal jalutas sisse Iti ja ma praktiliselt jalutasingi talle vastu. Siis alles taipasin, et täiega ammu pole ikka näinud, aga hea oli teda üle pika aja näha ka. Meil mõlemal oli kõigepealt automaadi juurde asja, kuigi Iti oli Swedbanki ja mina SEB järjekorras. Kui sain oma viieka välja võetud, läksin Iti juurde Swedbanki automaadi järjekorda ja siis kohe pärast seda läksime panka ka, kuna tal oli seal mõningaid asju vaja ajada. Siis tulime Taskusse tagasi, et mina enda juuksevärvi saaks ära osta, kuna plaanin lähiajal oma ülimalt väljakasvanud roostevärvi üle värvida. Mõnda aega saigi riiulite vahel kolatud, sest ma ei mäletanud enam, millises vahes need olid, aga lõpuks leidsime ikka üles. Sain mingi Garnieri värvi, mis on karbi peal suht lillakaspunane, aga tooni nimi on Fiery Red vms, loodan et jääb ikka punasem, kuigi ta ei tundunud nii kärts kui see mõnus Syossi värv, mida ma muidu kasutan, aga mida Rimis kahjuks polnud. Värv käes, läksime bussijaama ja Iti läks siis kohe enda bussile, mis põhimõtteliselt kohe ka eest ära sõitis koos selle 14:30 Elva bussiga. Kui need kaks bussi olid ära sõitnud, tuli kohe minu nunnu 14:35 ette ja bussijuht vaatas mind täiega imelikult, kui Lootuse (jah, see on peatus mu maja ees) peatusse küsisin. Siis parandasin, et Elva ja ta sai aru. Sõidu ajal oli mul palju mõtteid just tänase laulu kohta, kuigi jah, ma olen rääkinud, et ma rohkem ei viitsi neid panna, sest kedagi ei koti ja nii, aga ikka tuleb. Nii et jah, tõmban otsad kokku tänaseks ehk kuulake laulu ja olge chillid! :)

Miks just see lugu: Ühenda kaks mu lemmikut artisti/bändi ja tulemus on siin. Jah, nagu teada, armastan ma The Scripti ja see lugu on mulle ka alati meeldinud, aga samas arvan ma, et ka see noormees siin videos on väga andekas ja tema coverid on ühed parimatest YouTube'i coveritest, mis ma seni leidnud olen. Minu arust selle siin tegi ta ka lihtsalt suurepäraselt, lisaks sellele, et ta ka siin videos päris mitut instrumenti mängib.

Blogging is A State of Mind

Hei, sõberid! :) Okei, mulle ei meeldi see tunne, kui tahaks täiega kirjutada, aga ei oska otsagi lahti teha. No igatahes täna pidin ärkama pool kuus ja siis kohe riidesse, sööma ja hops-hops bussi peale. Kõigepealt oligi siis kirurgia praks nendes uutes praktikaklassides, mida ma täna esimest korda nägin. Need on esimesel korrusel, nii et ei peagi enam neljandale trampima ja täiega ilusad on need klassid ka. Hästi kaasaegne on seestpoolt ja ma ütleks, et isegi Maarjamõisa haigla palatid jäävad nendele ruumidele alla. Noh, uste peale on ka kirjutatud stiilis: palat 105 jne jne. Palatis 105 oli meie tund täna ja siis panime toitmissondi, tegime maoloputust ja võtsime niite välja. Minu jaoks oli kõige raskem see niitide välja võtmine, aga maoloputus tundub lihtsalt rõve. Ei, me ei teinud seda üksteise peal ega midagi, aga kujutades nagu reaalselt olukorda ette, siis ma kujutan ette, et on täiega rõve. 

Pärast praksi tekkis nii tunnike pausi ja siis võtsin endale ühe porgandipiruka ja moonisaia. Okei, see moonisai on mu lemmik, sest tal on mingi kakaoglasuur peal ja nii nämma lihtsalt. Parim saiake, mida kooli kohvikust saada võib. Porgandipirukas oli ka nämma, selline kergelt magus, aga mulle meeldis. Kuna mul endal läpakat täna kaasas polnud, läksin siis arvutiklassi aega parajaks tegema, enne kui kirurgia seminar tuli ja see ettekandeid kuulates (ja haigutades) möödus. Nojah, homme on seal minu ettekanne, aga ma olen kindel, et kedagi ei koti, mida ma räägin, sest nende ettekannetega juba on nii, et kedagi lihtsalt ei koti ja siis nad istuvad lihtsalt tuimade nägudega või teevad omi asju, kui keegi klassi ees on. See tund läbi, võisin alustada oma 4-kilomeetrist jalgsimatka kesklinna, et jõuda kas 13:50 või 14:30 peale, kuna mul oli vaja veel kodakondsuse- ja migratsiooniametisse jõuda. Jõudsin selle esimese peale ning Elvasse jõudes tulin siis Konsumi juures maha, et kohe üle tee minna ja oma uus ID-kaart välja lunastada. Noh, nüüd on dokument käes ja pole enam seda muret. Pole muret, pole ka rohkem juttu, mis tähendab, et ongi aeg otsad tänaseks kokku tõmmata ja nakkuslikele kõhulahtisustele jälle keskenduda. Olge chillid! :)

Feeling Good for a Monday

Hello! Vaatamata sellele, et on esmaspäev, olen ma ikka väga heas tujus. Täna sain magada 7:45ni ja siis tuli mul vastumeelselt voodist välja ronida, kuid õnneks jõudsin hommikul natuke aega arvutiski olla. Kooli jõudes oli esimene kohe nakkushaiguste seminar, kus jälle üht-teist tarka sai õpitud ja nüüd hakkan siis neljapäevaseks tööks end ilmselt ette valmistama. Mis sellesse viimasesse (ja sitaks raskesse) kirurgia töösse puutub, siis endalegi üllatuseks sain hindeks B. Ju siis olid mu kokkukirjutatud lollused tõesti B-väärilised ja Bingos mul õnne ikka on. Peaks lotopiletigi ostma ja vaatama, kas võidan midagi. Pärast nakkushaigusi läksin sööma ja võtsin seekord korraliku prae ning muidugi oli kaste kartulite peal nii piprane, et mul hakkasid silmad vett jooksma ja pudelitäis vett kohe läks. Enam ma seda praadi sealt vist ei telli, parem ootan friikaid või närin saiakesi :D :D 

Siis tuli farma seminar, kus saime jälle lihtsamat sorti situatsioonülesandeid lahendatud ja isegi arvutusülesande tehtud. Kusjuures teised rühmad sellega hakkama ei saanud ja me olime ainus rühm, kes seda oskas. Minu arust polnud ka seal midagi väga rasket. Poole kolme aegu lõpetasin ja ma mõtlesin, et kesklinna kõndides ei jõuagi ma 15:25 peale, aga siiski üritasin. Kõndisin siis nii kiiresti, kui vähegi sain ja tavapärase 45 minuti asemel jõudsin bussijaama 35 minutiga ning buss polnud eeski, ent samas olid need tänase päeva parimad 35 minutit. Ma tõesti naudin neid jalutuskäike :D Aga noh, nüüd polegi enam väga juttu, nii et lõpetan, sest laulu panna ei viitsi ja keegi niikuinii ei viitsi play-nuppu vajutada ka :D Olge chillid! :)

Today Was A Good Day

Hello! Ei juhtu tihti, et ma laupäeval kirjutan, aga täna võite uue posti üle õnnelikud olla. Eile vaatasin TVD ära ja see sari läheb järjest hullumeelsemaks. Nüüd on Katherine Elena kehas ja Elena ei saa enam oma keha üle kontrolli ka saavutada. Tahaks näha, kuidas see olukord lõpuks lahendatakse ja Elena tagasi tuuakse, kuigi mulle meeldib Kat ikka rohkem. Siis kella kolmeni öösel rääkisin Madisega ning läksin magama. Äratus oli mul kell kümme ja siis hakkasin end Tartu minekuks sättima. Arvutisse hommikul ei jõudnudki. Linna sõites sattusin oma õega jälle sama bussi peale, aga tema läks kõvasti enne mind maha ja mina sõitsin bussijaama, kus lõdisedes Madist jäin ootama. Saatsin talle siis SMSi ja sain teada, et ta on iga hetk jõudmas ning seda sõna otseses mõttes - ta jõudis kohe, kui olin sõnumi saatnud.

Esimesena läksime siis Metrosse wrape sööma, kuna Madisel oli kõht tühi ja selle koha valisime seetõttu, et ta pole seal kunagi varem käinud. Siis sõime ja rääkisime juttu ja naersime ja tundsime end teineteise seltsis nii vabalt - täpselt nagu siis, kui esimest korda kokku saime, mis oli umbes aasta ja kuu aega tagasi. Kuskil kahe ajal tõmbasime Metrost minema ning läksime Tähe piljardiklubisse mängima. Tegime siis neli mängu one on one, kuna me olime kiired ja lõpuks jäime ikka viiki. Edasi läksime ja istusime lihtsalt kaupsis, kuna kumbki ei osanud kuhugi minna, ja rääkisime juttu ja naersime ja üldse nii palju oli rääkida, kusjuures me ise ka imestasime, et me mõtleme tegelikult täiega sarnaselt O.O Mingi hetk sattus Madise õemees ka sinna ja siis sain temaga ka tuttavaks. Kuskil poole viie ajal saatis Madis mu bussi peale ja siis sain ühe kõva kallistuse ka. Koju jõudsin samal ajal kui mu ema töölt jõudis ja eks nüüd siis tuleb ülejäänud õhtut nautida ning kirurgia powerpointi tegema hakata, aga blogipostiga on nüüd kõik. Olge chillid!