Ei teagi alguses, millest alustada. Blogi kirjutasin ma eluammu ja ma mõtlesin kogu aeg, et kirjutan ja kirjutan ja kirjutan, aga tegudeni ei jõua. Noh, eks ma üritan siis end parandada. Eilsele mõeldes ütleksin vist siiani, et mul pole kunagi varem nii lõbus olnud. Sitaks lahe päev oli ja nalja sai palju. Okei, ütleme nii, et kui ma sain M-ilt sõnumi, et ta juba Tartus, olin mina veel bussis ja buss alles jõudis. Ma olin nagu täiega närvis juba siis, sest ma nagu esimest korda näen teda irl ja värki ja ma ei tea, jalad ka värisesid bussist maha astudes. Siis ma vaatasin tükk aega enda ümber ringi ja mõtlesin, et ei tunne teda ära...lähen sisse ja seal ta seisiski. Tundsin ära...woot. Kallistasin teda ja läksime edasi Taskusse, sest kummalisel kombel oli meil mõlemal kusehäda.
Seal käidud, oli aega kui palju ja me ei teadnud, mida teha. M läks igatahes pöördesse, kui mäkki nägi, aga muidu võtsime suuna AHHAA keskusesse ja seal me olime...mnjah, ei teagi kui kaua enne, kui Planetaariumisse saime. Istusime kohvikus ja rääkisime, võin öelda, et ta vist väikest viisi üritas psühholoogi mängima ja selle tulemusena jõudsime selgusele, et oleme mõlemad ebanormaalsed. Igatahes me hakkasime rääkima...ma ei tea, mis teemal, kuni M täiesti randomilt lasi, et kuule vaata seda palli, see läheb päris huvitavas suunas edasi-tagasi ja muidugi pärast seda, teema juurde tagasi pöördudes ei mäletanud ma, mis ma talle rääkida tahtsin.Selle peale ta naeris ja ütles, et see ta eesmärk oligi, mille peale ka mina hakkasin lihtsalt naerma. Muidugi sain tünga uksega, mis käis sissepoole lahti ja mida ma kogu aeg lükata tahtsin. Kaks korda läksin sellega õnge ja M-il nalja kui palju. Lõpuks oli kell vist nii 16:45 ja me läksime Planetaariumi ukse taha passima. Seal sai siis ka nii 5ni passitud ja natukene jälle igasugustest asjadest räägitud, kuni lõpuks meid sisse kutsuti. Wohoo, me olime kahekesi seda värki vaatamas, aga täiega epic oli. Lihtsalt mõte sellest, et meie, inimesed, oleme lihtsalt ühed pisikesed junnid keset universumit. Wow.
Planetaariumis käidud, mõtlesime, et tahaks süüa. Noh, AHHAA keskuse trepil oleks M muidugi kukkunud, aga õnneks jäi püsti. Siis otsisime ülekäigurada ja oh, muidugi ei lähe keegi üle ülekäiguraja, sest see on liiga mainstream. Selle asemel minnakse üle tee ülekäigurajast mõned meetrid eemal. Anyways, mingi jutt tuli selle musta-lehma-saba-valge-lehma-taga naljaga ja kuna ma ajasin need asjad nii sassi kui sassi, oli jällegi nalja kui palju. Anyways, läksime Peetri Pizzasse ja võtsime kahepeale Cananasi. Mingi pizza kana ja ananassiga ja noh, oli tõesti täitsa hea. Juustu oli ka korralikult. Siis rääkisime jälle tükk aega igasugustest asjadest ja oli järgmine tund aega sisustatud. Was fun.
Siis läksime raekotta kuusepuu juurde. Sinna olid need jõulusoovid ja igast kaardid riputatud ja siis M küsis, et kas minul paberit ja pliiatsit ei ole. Mul oli ja ma oleks hakanud neid kotist otsima, kuni ta ütles, et ah, ära näe vaeva, suva need kaardid. Kuna kõik tegid kuuse juures pilte, tegime meie ka. Suht lahedad said isegi. Edasi läksime kaarsillale ja seal tekkisid jälle omad naljad seoses vee peal liikuva jääga. Nagu läheks jää suht vara ära, sest tavaliselt läheb ju kevadel. Siis läksime jälle tagasi raekotta ja sealt Kaubamaja juurde parki, kus keegi laulis. Kuulasime natuke, aga kauemaks ei viitsinud jääda ja läksime Kaubamajja sooja. Seal rääkisime ka päris pikalt ja istusime ja naersime ja oh, oli küll lõbus, kuni oli aeg hakata raudteejaama poole liikuma, sest ma pidin M-i rongile saatma. Naljakas on see, et tema teadis sinna kesklinnast võimalikult lühikest teed ja mina nuputan, kuidas sinna saada. Kahekesi õnneks jõudsime ikka ja siis ma saatsin ta ilusti rongile. Kurb oli isegi natuke, sest nagu tõesti lahe oli, aga ta hiljem veel helistas mulle ja noh, ma arvan, et kunagi jälle ;)
Edasi läksin raudteejaamast buss nr.7 peale, lootuses jõuda peatusse nimega Risti, aga tuli välja, et Lõunakeskus on lõpp-peatus ja ma pidin umbes pool tundi külma käes järgmist bussi ootama. Tore, eks. Oi, ma olin õnnelik, kui lõpuks bussi peale sain ja pikk sõit võis alata. Tegin vist tervele Tartu linnale tiiru peale. Anyways, vanaema juurde jõudes vaatasin veel biokeemiat ja õendustoiminguid ja otsustasin, et noh, mis seal ikka, kuidagi saab ära. Üldse läks kogu see ülejäänud õhtu nagu ma ei tea...kuidagi. Magama läksin pool 1, aga magama ma ei jäänud, sest mu und häirisid need tänased arvestused.
Jah, tänasest ma parem ei räägiks. Ärkasin hommikul kell viis ja läksin duši alla, et 6:54 väljuvale linnaliinibussile jõuda. Sõin kõhu korralikult täis ja natuke veel vaatasin biokeemiat ja õendustoiminguid, noh, ok, elab üle vist kuidagi. Pärast läksingi bussi peale ja kooli jõudsin 7:41. Minus tekitas positiivseid emotsioone see, et auditoorium 011 juures oli imeilus jõulukuusk. Tõi naeratuse näole küll, eriti veel eilsele mõeldes, kuidas me M-iga raekojas kuuse juures olime. Toredad mälestused. Siis läksin panin oma praksivormi selga, sest lapse tervise praktikum oli ja haha...kellega ma tõtt vaatasin ühikasse praksi minnes :D oma anatoomia õppejõuga, kes ka selle biokeemia testi tegi. Oeh. See test oligi järgmine ja ma ei oska midagi arvata sellest, kuidas see mul läks, sest esiteks ajasid valikvastused segadusse ja teiseks olid mul sassis rasvlahustuvad ja vesilahustuvad vitamiinid. Saaks arvestatud, oleks süda rahul, aga enne nädalalõppu seda ilmselt teada ei saagi. Test kuidagi kirjutatud, läksin panin praksivormi uuesti selga ja ühikasse jälle, et see kuramuse õendustoimingute arvestus ära teha. Olin üsna rahulik, kuni pidin ruumi sisse minema ja oma asju tegema hakkama. Siis läks küll kõik sassi, aga ma oskasin vähemalt vastata küsimustele, mida õppejõud minult küsis ja selle sain õnneks arvestatud. Ta ütles mulle, et olen kuidagi arg, aga muidu väga hästi, ainult mõned pisivead. Everything went better than expected, I guess.
Siis kõndisin bussijaama ja käisin Rimis omale natuke süüa ostmas. Pidin pool tundi oma bussi ootama, aga tore oli see, et sain maja ees maha. Siis sõin natuke mandariine ja tõmbasin end kerra ning magasin. Täna ei viitsi keskkonnatervise esseed tegema hakata, homme ja kolmapäev selleks aega küll. Täna ma pigem puhkan sellest karmist päevast, kuid tore, et nüüd pinged natuke langenud on. Ma olin tõesti suht närvipundar ikka. Õõõh. Õnneks kolm nädalat veel ja siis vaheaeg :)
 |
| Oh kuusepuu, oh kuusepuu, kui haljad on su oksad... |
 |
| Sest seda vaadates tekivad positiivsed emotsioonid ja noh , see on nii ilus :) |
